Kirjandus
-
Eesti luulel on Soomes pidu
„Väikekirjastaja annab välja Eesti parimat luulet soome keeles.“ Nõnda on pealkirjastanud oma arvustuse ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduskriitik Jukka Koskelainen, pidades silmas kolme möödunud aastal ilmunud teost ja kaht kirjastust.1 Kirjastus…
-
Katkestuse kultuurist jätkuvuse kultuuriks
See lugu saab alguse ühest tugevast äratundmisest teisel pool maakera täiesti ootamatus paigas, Kariibi mere rannal, kus värvid on tugevad ja selged – sinine, sinine, kollane, kollane, roheline, roheline. Olin just…
-
Soome sild
1. Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile,…
-
Hulgakesi nirvaanasse
Triin Soometsa tekstid on mind varemgi raputanud. Kuigi sisimas teadsin juba ette, et nõnda juhtub ka tema uue luulekoguga „Hulgakesed“, ei osanud ma arvata, et kogen midagi nii võimast. Ei…
-
Protest tuleviku vastu
Praegu käib mitu elulugude kogumise võistlust. Kirjandusmuuseumis kuulutati hiljaaegu välja võistlus „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“, mille eestkõneleja on luuletaja Kristiina Ehin.1 Oma kogemuse jagamine on oodatud ka…
-
Paar märget kirjanduse ringlusest
Pille-Riin Larm tõstatab artiklis „Vaeslaps festivalil“ (Sirp 3. VI) olulise küsimuse uue „Eesti kirjanike leksikoni“ ja/või uue Eesti kirjandusloo vajalikkusest. Larmi osutusega saab vaid nõustuda, igati hea, et ta sellele puudujäägile tähelepanu…
-
Rutt Hinrikuse suur narratiiv
Konverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ esitleti Rutt Hinrikuse artiklikogumikku „Kahe vahel“. Kogumiku koostaja Marin Laak on Hinrikuse väljaandele kirjutanud põhjaliku, pieteeditundelise ja südamliku tunnustava eessõna. Arvustajal on raske sellele midagi võrdväärset lisada,…
-
Mälestusi Artur Adsonist ja Marie Underist. Katkendeid
Kui panin sellise pealkirja, siis teadlikult. Mu mälestused ei saa olla vahetud, sest kumbagi pole ma kunagi kohanud, aga mälestused need siiski on. Ühe varasema loo, mida mäletan, rääkis mu…
-
Eesti kirjanik – kas ja kelle vaeslaps?
Kas igapäevast kirjanduselulist poleemikat on vähevõitu? Selline mulje võib tekkida küll. Pole praegu erilisi manifestide lahinguid, esteetilisi debatte ega dramaatiliselt etendatud pingeid autorite vahel (vähemasti mitte kirjanduslikul pinnal). Ühel teataval…
-
Pool sajandit Ain Kaalepiga
Seisneb siht vaimuinimese kokkuvõtlikus iseloomustamises, siis ennekõike tuleks juhinduda teadusliku lähenemisviisi vastandist. Tõsiteadus alustab üksikasjade tundmaõppimisest, et siis kitsa kandvusega üksiktulemuste najal jõuda suuremate üldistusteni või isegi terviku piiritlemiseni. Kuid…