Sellest aastast on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk kriitikatoimetajana ametis Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Hanna Linda Korp. Tõnis Parksepa mantlipärija uurib oma magistritöö tarvis Erakkonna rühmituse nelja autori (Lauri Sommer, Aare…
Hiljutine ERRi kultuuriportaali uudis väikekirjastuste koostöö lõpetamise kohta suure raamatupoodide keti Apolloga on kõnekas eelkõige ühe Ilmamaa esindaja Mart Jagomäe lause poolest: „Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks…
Nobelist Orhan Pamuki (sünd 1952) eesti keeldegi tõlgitud romaan „Lumi“* jäi mul omal ajal millegipärast just enne lõppu pooleli. Võib-olla oligi see omamoodi süümepiina leevendamine, et möödunud suvel Ankaras tööle asudes…
Nancy Huston tuli, nägi ja võitis juba oma esimese eesti keeles ilmunud raamatuga. Tema romaani „Murrangujooned“ tõlge ilmus 2012. aastal (LR, nr 24–27, tlk Triinu Tamm), seda loeti, sellest räägiti, sellest kirjutati. Juba…
Kirjutada sellisest nähtusest meie kultuuriruumis nagu Loomingu Raamatukogu on tegelikult peaaegu ilmvõimatu ülesanne. Kangesti tahaksin laskuda poeetilistesse liialdustesse ja lükkida neid üksteise otsa, kuni artikli maht täis saab. Nii vist…
Missugused Loomingu Raamatukogu teosed on viimastel aastatel iseäranis soojalt vastu võetud? Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi…
Eestikeelne sõna „liitreaalsus“ on mõneti teistsuguse tähendusvarjundiga kui ingliskeelne augmented reality, mis tähendab otsetõlkes laiendatud reaalsust või siis täiustatud reaalsust. Nende mõistete tähenduseks – sisuks – peetakse enamasti arvuti genereeritud objektide seostamist…
25. detsembril 2016 suri Bostoni lähedal Readingi hooldekodus üks Ameerika eestlaskonna värvikamaid esindajaid 1960.–1980. aastail, kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets, Eesti Kirjanike Liidu liige, kunstiühingu Pallas auliige ning korporatsiooni Sakala vilistlane.…
Ameerika Ühendriikide ilmselt üht tuntumat elavat kirjanikku Don DeLillot (sünd 1936) on alati hinnatud tema suutlikkuse pärast hoida kätt nüüdiskultuuri pulsil: otsida õigest kohast, puhastada välja kandvad allhoovused, pöörata tähelepanu üksikasjadele,…
Sel sügisel kaitsti Tartu ülikoolis lausa kaks eesti kirjanduse alast doktoritööd: Maarja Hollo „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (2016) ja Brita Meltsi „Kirjanduslikud omailmad ja nende…