Machado de Assisi 1882. aastal ilmunud jutustus „Hulluarst“ on universaalne teos. Sellel, et tegevus toimub enam kui sajand tagasi eksootilises Brasiilias Itaguaí provintsilinnas, ei ole suuremat tähtsust. Tegu on pesueht…
Mis võimu on eesti kirjanduses? Millist reaalselt, käegakatsutavat hüve või inimeste üle valitsemise naudingut saab siin püüelda? Ma tõesti ei tea, see kõik on nii lapsik, nii väike ja veider.…
Agu Sisask on ära teinud suure töö Endō Shūsaku loomingu tutvustamisel,1 aga jaapani autori kõige kuulsamad ajaloolised romaanid, kus on käsitletud kristluse jõudmist Jaapanisse, jäid paraku tõlkimata. Nüüd on selle…
Elo Viidingul ilmus äsja kaks uut teost: luulekogu „Teadvuselooja“ ja Loomingu Raamatukogu sarjas „Lühikesed ja lihtsad lood“. Teosed viivad lugeja inimloomuse varjatud kihtidesse, seal uuritakse justkui röntgeniaparaadiga tema teadvust. Ilukirjandus…
Lembit Kurvits tahtis olla tõeline poeet, astuda meie ette saja-aastasest igavikust otsekui meie päevade Juhan Liiv, rebida rinnast põleva südame ning näidata sellega otsekui tõrvikuga teed. Ta oli mees, kes ei…
Ah et ausammas Konstantin Pätsile? Tunnistan kohe: minu teada lõpetas Päts Eestis demokraatliku korra ja kirjutas alla kõigile dokumentidele, millega riigi käest andis. Pätsi rollist meie ajaloos on piisavalt räägitud.…
Laureaadiks osutumine tuli tõelise üllatusena. Esiteks juba seepärast, et olgugi auhind iga-aastane, valitakse võidutöö välja tervelt kolme viimase aasta kirjandusliku saagi hulgast. See tähendab ülisuurt konkurentsi, seda enam et žanripiiranguid…
Jaapani menukirjaniku Haruki Murakami, keda paljud tahaksid näha Nobeli kirjandusauhinna laureaadina, romaani „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad“ algpunktiks on mõistatus. Mis küll juhtus, et neljakümnele läheneva peategelase Tazaki…
Olen tahtnud Urmas Vadiga leheveergudel juttu teha ammuilma, aga ei ole olnud head ettekäänet. Pole tal veel elutööauhinda ja väiksematest auhindadest on juba omajagu aega möödas. Skandaale, millest kinni hakata,…
Kollaaž Kasemaaga Tartu ülikooli peahoone trepp, mis viib usuteaduskonna ruumesse. Trepil tuleb vastu Kalle Kasemaa, ta on just käinud vaatamas, kas on tema nimele tulnud posti. Ta küsib rõõmsalt, kuidas…