Kirjandus

  • Keele nõiduslik mõju

    Nõidusest kõnelemisel on põhihäda keelekasutus, mis mõeldud ratsionaalse ning faktipõhise maailma kirjeldamiseks. Lääne kultuurisfääris on maagia ning too teine ilm taandatud sümboli tasandile, mis tähendab, et suur hulk infot on…

  • Tiit Tarlap 13. XI 1954 – 24. II 2017

    Me võitleme, joome ja naerame, kuni lõpuks me haihtume põrmuks. Ei kellestki rohkem jää järele kui rajake tähetolmus. Sel’ rajake silma ei hakkagi, kes vaadata täpselt ei oska. Nii näinud…

  • Virve Krimm 14. I 1938 – 5. III 2017

    Ilukirjanduse tõlkijate seast on lahkunud üks teenekamaid ja staažikamaid. 2016. aasta Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidest kolm oli Hiiumaalt, nende hulgas ka Virve Krimm, kes kahjuks ei jõudnud pidupäeva ära oodata. Tuli lahkuda…

  • Minge metsa!

    Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade vabaauhinna kategooria võidu pälvis Tõnis Tootsen romaaniga „Esimene päev“. Autor oli nõus kõnelema oma romaanist ja tegemistest. Sinu romaani „Esimene päev“ tegevus toimub 2034. aastal…

  • Üks laps, kaks keelt

    Kuna siinne tekst on arvamuslugu, alustan, nagu kombeks öelda, radikaalselt: mina ei saa aru, milleks on vaja Eestis riigi rahaga pidada vene lasteaedu. Oleks minu olemine, alustaksin haridusreformi just nende…

  • Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

    Saanud kutse osaleda Eesti Rahvusraamatukogu seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“ (14. III), panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei…

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2016

    Ilukirjanduslik proosa Mait Vaik, „Meeleparanduseta“ Luule Vladislav Koržets, „Laulud või nii“ Näitekirjandus Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“ Esseistika Hasso Krull, „Mõistatuse sild“ Vabaauhind Tõnis Tootsen, „Esimene päev“ Laste- ja…

  • Diagnoosi trotsiv loovus

    Üks eesti kirjanduse mõjusamaid haigusnarratiive, Valev Uibopuu „Janu“ (1957), on mõningatele autobiograafilistele elementidele vaatamata ennekõike fiktsionaalne teos. Omaeluloolisuse, uussiiruse ja pihtimuskirjanduse laines võib aga üha märgata ka niisuguseid mõnele diagnoosile…

  • Palju häid vastuseid

    Kalle Kasemaa sai veebruaris ühes Neeme Järvi ja Lembit Ulfsakiga riigi kultuuri elutööpreemia. Küsitlesin sel puhul oma head õpetajat, Tartu ülikooli emeriitprofessorit, kes ütleb juudi rabi kombel sageli: „Küsige aga…

  • Keegi ei jää auhinnata

    Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist? On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid…

Sirp