Tunnen Mirjam Parvet ammuilma, aga ega me õigupoolest rääkinud ei ole. Võib-olla ei ole ma osanud kuulata? Mirjam ei jutusta ülearu, ta kaalub iga sõna ja ütleb oma mõtte välja…
Hando Runnelil on kogus „Mõru ning mööduja“ kaks luuletust, „Mõni maastik“ ja „Lehmad lõhki“, kus väga jõuliseks mällu sööbivaks kujundiks on lehmad, kes söövad end ädala peal lõhki: Ei lähe…
Eesti keelde on jõudnud Maryse Condé romaan „Mangroovi ületamine“ („Traversée de la mangrove“, 1989). Guadeloupe’il sündinud Maryse Condé on üks Kariibi silmapaistvaimaid prantsuskeelseid autoreid, enim tunnustust on ta pälvinud oma ajalooliste…
Mäletate, kuidas viis aastat tagasi ei andnud Rootsi Akadeemia välja Nobeli kirjandusauhinda? Rühm Rootsi intellektuaale asutas toona Uue Akadeemia ning lõi uue kirjandusauhinna. Selle väljaandmisel taotleti läbipaistvust: kandidaate esitasid Rootsi…
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitikaauhinna tänavused kandidaadid. Heli Allik, „Mööda koordinaattelgi“ (Anti Saare „Sõnaraamat“, Looming 2023, nr 4) Sveta Grigorjeva, „Tolmust ja naistest“ (Carolina Pihelga „Vaadates ööd“, Sirp 6. I…
Joanna Concejo on poola kunstnik, kes elab Prantsusmaal. Arvukate raamatute illustraatori pildikeel on realistlikult täpne, ent samal ajal õrn ja poeetiline. Täiskasvanulikult mõtlikud pildid on kunstnikule muu hulgas vahend rääkimaks…
Festival „Hullunud Tartu“ 9. – 11. novembrini Tartus. Esinesid Guntars Godiņš, Riste Sofie Käär, Berit Kaschan, Asko Künnap, Heikki Kalle, fs, Urmas Vadi, Kasper Salonen, Masi Hukari, Kirsi-Marja Moberg, Sofia Lenartovõtš jt. Avati…
Uni Linn jääb magama. Öised tuled lendlevad lennukitiiva alt välja, jaanimardikatest majakestes süttib usk, et hommikuks on maailm teine, et elu sünnib jälle algusest, sest mida muud tal on teha.…
Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina… 9. novembri hommikul lahkus igavikuteele folklorist Ottilie-Olga Kõiva, teadlane, rahvus- ja rahvakultuuri talletaja ja tutvustaja, laulu-uurija. Ottilie-Olga Kõiva, tuttavate ringis Olli, sündis 6. II…
Nähes seda Gabriel García Márqueze teost poeriiulil, olin hämmingus – „Kõdulehed“, pole kuulnudki! Olen ehk mingi kirjandusloolise leiu maha maganud? Raamatut avades selgus, et ei mingit sensatsioonilist sündmust: seda teost…