Kirjandus

  • Piiri- ja tööstuslinn 80 aastat hiljem

    Seminar „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi“ 13. – 14. IX Narvas. Ülemöödunud nädalal peeti Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse, Tallinna ülikooli keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK), Tallinna ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse…

  • Lagunemise lühikursus

    Olle Lauli „Kuristik“ jõudis minuni huvitaval ajal: sel kevadel, sõbranna kohvrist. Nimelt õpin praegu Saksamaal ning kuigi käin vaheaegadel Eestis, võib öelda, et lähiaastatel mul kodu ei ole. Kui täpsem…

  • Inimene on mõistatus

    Olle Laulil on ilmunud uus romaan, „Kuristik“. Nagu varem romaanides „Niguliste õpilased“ ja „Kodutus“, huvitavad autorit siingi piirsituatsioonid – neis paistab ilmekamalt välja inimese olemus. Aeg, keha, nimi Tahaksin puudutada mõningaid…

  • Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad

    Tegu on kahe vormilt sarnase, kuid sisult kardinaalselt erineva lähimineviku huumori raamatuga. „Verbaa­riumi“ koostamisest on osa võtnud sadu inimesi, kes saatsid aastatel 1985–1994 ja 2000–2001 ajakirjale Pikker tuhandeid sõnaväänamisi. „Mõtteleegi“…

  • Laager kui elukool

    Vene kirjanduses võtab üha hoogu ajalooliste sugemetega romaanide kirjutamine. Suured ajaloolised sündmused ei ole aga tihtipeale autori põhiline huviorbiit, vaid peaaegu alati kas mõne suguvõsa või konkreetse indiviidi saatust mõjutav…

  • Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus

    Olin umbes kümnene, kui leidsin viiekorruselise lapsepõlvekodu tagant garaažide vahelt hõbedase pakikese. Pakike oli kandiline, üpris jäik ja lõigatud servaga, vist pilt ja kirjadki peal – ilmselgelt välismaa värk, mida toona…

  • Rõõm olla välismaalane kodumaal

    Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis „Piiriarmastus“ on öeldud: „Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid“. Minu viimase kahe aasta…

  • Armeenlane nutab, Jumal naerab

    Kuigi mu kahetsus siiani on meeleheitlik ning minu kahtlustekaigas surnuks mu kolkinud, ometi julgen veel, patune, vaadata lootusse, paludes Püha Kolmainsuse abi. „Nutulaulude raamat“, XII laul Järveäärsest kloostrist suure linna…

  • Hajamärkmeid „Pimedast öökullist“

    Kõigepealt midagi isiklikku. Minu elu ainus kohtumine iraanlastega toimus 2003. aastal mõni päev enne Iraagi sõja algust. Olin olnud nädala üksinda Kairos ja võtsin tutvumisest iidse linna vaatamisväärsustega veel viimast.…

  • Üks pilt

    „Oi kui armas koer! Tohib pai teha?“ „Eks tee, kui julged.“ „Kas ta hammustab ka?“ „Kui sa sõrme talle suhu pistad, siis muidugi hammustab.“ „Ma siis ei pista parem … Mul…

Sirp