Kirjandus
-
Claes-Johan Rudolf Andersson 30. V 1937 – 24. VII 2019
24. juulil 2019 suri 82-aastasena Claes Andersson. Hariduselt oli ta väljaõppinud ja pika praksisega psühhiaater, Turu Akadeemia ja Helsingi Ülikooli audoktor. Espoos elanud Andersson oli ja on hetkel soomerootsi tuntumaid,…
-
Malbuse pahupool
Kirikuisa Origenes tuli kolmandal sajandil välja seisukohaga, et põrgupiinad ei kesta igavesti: noodki lihtsurelikud, kes maises elus surmapatte sooritanud, saavad pärast pikaldaste kannatuste talumist Jumalaga ühte. Uuendamiskatse tunnistati ketserlikuks. Küll…
-
Ülestõusnu nimega Swir
Tõlkija Hendrik Lindepuule tuleb juba ei tea kui mitmes kord öelda tänu selle eest, et ta aitab eesti lugeja poola kirjanduse varasalvede juurde. Sedapuhku on ta andnud meile luuletaja Anna…
-
Mälestustes kohaloleku meistriklass
Inimese aju on võimas, ent kogu selle vägevuse juures on mälu siiski haavatav, mistõttu saab seda hõlpsasti mõjutada ning tõe osas suurema vaevata korrigeerida. Eks vihja juba ütlus „kui mu…
-
Kuus aastat Ukrainas
Pärast vihuviimast eesti keele tundi istume õpilastega Ivan Franko pargis murul ja ajame eesti keeles juttu. Kuus aastat on möödunud päevast, kui ma siia tulin, ja ma ei teagi, mis…
-
Intervjuude igavus ja lust
Sõnad on õhk. Sõnad on kõikjal me ümber. Mõtleme mitte aju, vaid ideedega. Sõnadega täidame õhku, eetrit, raadiolaineid. Teisalt teeb pealkiri nukraks: sõnad on tühised. Sõnad ei tähenda enam midagi.…
-
Suht-koht enam-vähem bole-mene nitševoo raamat
Indrek Koff on jäädvustanud oma uues teoses „Võimalus jääb“ uitmõtetes 2018. aasta: 365 päeva, 365 uidu. Tõsi, vahel piirdub sissekanne üheainsa sõnaga „tühi“, ent taas saab kinnitust, et ka vaikus…
-
Luulesalv
Øyvind Rangøy on Norra päritolu Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta tutvustab end nii: „Külastasin Eestit esimest korda 20 aastat tagasi. Mu esimene eestikeelne sõna oli „sisikond“, selle õppisin eesti neiu…
-
Kõik on Norras
Norralt on paljugi õppida. Sotsiaalhoolekanne, naiste tugikeskused jne – riiklikud tugisüsteemid toimivad seal hästi. Ministrid jätavad sümpaatse mulje. Väikesed mägikülad on täis kodukohvikuid. Igal pool on vahvleid ja moosi. Norrat väisav…
-
Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile
David Vseviovi „Elulugu“ kinnitab veel kord tõsiasja, et ajaloolasena võõrastesse maailmadesse süvenemine viib lõpuks ka „oma loo“ jutustamise juurde. Kord omase, aga „kadunud maailma“ taaselustamise soov muutub elukogemuse kasvades üha…