Viimasel ajal on olnud palju kurtmist muusikakriitika olukorra üle: miski oleks justkui mäda, aga mis nimelt? Vahetevahel peetakse muusikateemalisi vestlusringe, et suu puhtaks rääkida. Mõte on hea, aga välja kukub…
I koht (1000 eurot) Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“ II koht (800 eurot) Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“ III koht…
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Händel ja tema Londoni kolleegid“ 12. VII Tartu Jaani kirikus. Tartu Jaani kirikus mängis Euroopa Liidu barokkorkester Lars Ulrik Mortenseni juhatusel ja soleeris plokkflöödivirtuoos Jan van Hoecke. Kõigepealt…
Alles paaril viimasel aastal käibele tulnud termin „elektrooniline pärimusmuusika“ ei ole kindlasti uudisnähtus maailmamuusikas ega ka enneolematult uudne sümbioos Eesti muusikatraditsioonis. Nagu ikka, saab suundade esile tõusmisel määravaks hetkenõudmise kokkulangevus…
Patu temaatika on oma peensustes ilmatult tähendustiine ja varjundiküllane, vast konfliktnegi. Ei saa siis kahetsemine kahvatumaks kogemuseks jääda, iseäranis keerukustest tulvil vaimu ja elulooga helilooja Alfred Schnittke (1934–1998) pilgu läbi,…
Mure muusikaajakirjanduse pärast on Eestis olnud pidev. Muusikakriitika olukord oli erutav teema nii enne sõda kui nõukogude ajal, tänasest rääkimata. Järelkasvu innustamiseks viidi aastal 1973 ajalehes Sirp ja Vasar läbi…
5. juunil esines Tallinna lauluväljakul ansambel Queen koos Adam Lambertiga. Rokihiiglasi soojendas sel üritusel The Princes, mille koosseisu ise kuulun. Järgnev on osalusvaatlusel põhinev ehk sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega…
1980ndate alguses, kui olin just teismeikka jõudmas, avanes mu vanemal vennal võimalus viibida paar kuud LA-s. Wow! Kui ta tagasi tuli, jalas kuluvad Levis 501 teksased ja kauboisaapad, seljas valge…
Olen viimastel aastatel mõelnud palju sellele, kas, kuidas, mille põhjal saan otsustada selle üle, kas mingi muusikateos avaldab mulle sügavamat muljet või mitte. Olenemata teose karakterist, valmimisaastast või stiiliperioodist läidavad…
Sattusin hiljuti lugema Alessandro Baricco romaani „Mr Gwyn“ (2011). Teose peategelane oma äärmiselt iseäraliku tundlikkusega ümbritseva suhtes pani mind sõnastama mõtteid, mis on tegelikult tuttavad ja alati olemas olnud, kuid…