Teadus

  • Soome-ugri asi

    Kui panna kokku teadlaste omavahel seostamata seisukohad ja tähelepanekud, võib öelda, et soome-ugri algupära ilmneb igasugustes asjades. Samasuse allikad Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu…

  • Mida on näidanud aasta metsapoleemikat

    Metsaseaduse muutmisest alanud väitlus on laienenud Eesti metsade tulevikule ja keskkonnapoliitikale üleüldse ning paljastanud neis asjus ühiskonna põhimõttelise lõhestatuse. Konflikti keskmes on riigi majanduslik ja poliitiline sõltuvus puidutööstusest, mis kahjustab…

  • Milline on teaduse tähtsus ja sotsiaal-majanduslik mõju?

    Eesti teadussüsteem on Euroopa mõistes kaunis unikaalne, paistes silma kahe olulise aspekti poolest. Esiteks sellega, et juba alates taasiseseisvumisest on teaduskorralduse arhitektid olnud teadlased ise. Arutlemata, kas see on hea…

  • Millist teadust vajab Eesti? Ehk Teadussüsteemi mitmekesisusest ja järjepidevusest

    Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla. Väikeriikide teadustel on…

  • 2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel

    Minu kasutuses on andmed 2015. aasta riigikogu valimiste kohta ja aastatel 2010−2016 Postimehe, Eesti Päevalehe, Äripäeva ja Õhtulehe arvamuskülgedel ilmunud artiklite kohta. Selgub, et 2015. aasta riigikogu valimistel leidus osalisi,…

  • Ajakirjandus ja ühismeedia arvamuskliima kujundajana

    Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse.1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja…

  • Nostalgia ei tähenda alati minevikuihalust

    Hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös analüüsib Kirsti Jõesalu ühe ajalooperioodi – hilissotsialismi tähenduse kujunemist Eesti XXI sajandi alguse mälukultuuris. Hilise sotsialismi all mõistetakse perioodi 1950. aastate lõpust kuni 1980. aastate…

  • Vastukaja – Repliik retsenseerimise asjus

    Bibliomeetria advokaat akadeemik Jüri Allik puudutab selliselt pealkirjastatud Margus Maidlale antud intervjuus (Sirp 21.VII) nähtusi, mis vähemalt eesti humanitaarias ja humanitaarteadustes on krooniliselt lahenduseta. Väljamõeldud ajalugu on ammu enesestmõistetavus, sest…

  • Teaduse tume tulevik

    Teadmine on kummaline seisund. Juba piiblis Koguja raamatus on kirjas: „Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.“ (Koguja, 1, 18). Mida enam…

  • Hämaruse rahvad – Siberlaste eripalgeline vabadusiha

    Siberlased on osa nendest, kes elavad Siberis ja nende omapära ning sõltumatuse küsimus on korraga iseenesestmõistetav ja absurdne. Nagu mitmed muud rahvad, keda valitsus visalt venelasteks peab, rõhutavad ka siberlased…

Sirp