Teadus

  • Kuidas vabaneda luupainajast?

    Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi eel vestlesid Peeter Laurits, Hasso Krull, Andrus…

  • Soome-ugri animism kultuurievolutsionistliku teooria allikana

    Soome-ugri animism köitis XIX sajandi teaduskorüfeede tähelepanu ja oli üks kultuurievolutsionistliku teooria ehituskive. Evolutsionistide jaoks esindasid soomeugrilased Põhja-Aasia rahvaste arusaamasid, aga võrreldi ka soomeugrilaste endi arenguastmeid. Uurali rahvaste usundi kohta…

  • Pruunid kääbused ja ilmaruumi hiline valgus

    Estonia puiestee ja Kentmanni tänava nurgal kauni maja katusel asuva teleskoobitorni kuppel on nüüd ilusasti telliskivipunaseks värvitud. Kas tornis veel teleskoop alles on – ei tea. Oli aga kindlasti siis,…

  • Kokkuhoidlik keha, õrnad poisslapsed ja eri sorti ressursid

    Ühes Aisopose valmis läksid kehaosad omavahel vaidlema. Käed, jalad, suu, hambad ja keel süüdistasid magu, et too ei tee midagi kasulikku ja kuulutasid välja streigi, et magu mitte toita. Lõpuks…

  • Puittaimede kirjeldaja ja määraja

    Mahukat raamatut „Lehtpuud II“ saab käsitleda saja-aastase järjepidevuse kandjana. Eestikeelses Tartu ülikoolis oli õppetööks vaja puude ja põõsaste määrajaid. Esimesed antigi välja sada aastat tagasi. Nendeks said kaks Andres Mathieseni…

  • Ääremärkusi teaduse vahelt: Madagaskari uhhuukampaania – pujujoogiga koroona vastu

    On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja…

  • Suur pilt ja üleilmne vaade

    Kevadel tähistati Eesti inimarengu aruande 25. aastapäeva, mille puhul Marju Lauristin koostas mahuka ülevaate Eesti inimarengu aruannetest (EIA) aastatel 1995–2020.* Tallinna ülikooli (TLÜ) sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets on olnud mitme…

  • Tehnoloogia + stress = tehnostress

    Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ning teeb korduvalt pingutusi raskuste ületamiseks. See valdavalt negatiivse alatooniga sõna on aja jooksul kujunenud käibesõnaks. 1984. aastast räägitakse ka…

  • Millest reovesi ei kõnele?

    Koroonakriis on juba ammu üle kasvanud ühiskonna seisundiks, kui mitte kriisiks, mis vajab ühiskonnateadlaste – sotsioloogide, politoloogide, filosoofide – vaatenurka, et sellest aru saada ja seda lahendada. Kas COVID-19 tõrje…

  • Koorikud, lainikud ja kaos. Akadeemik Ülo Lepik 100!

    11. juulil täitub sajas eluaasta teaduse ühel suurmehel, mehaanikateaduste korüfeel akadeemik Ülo Lepikul, kelle peamised uurimissuunad on olnud elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvõrrandite ja evolutsioonivõrrandite lahendamiseks…

Sirp