Möödunud aasta suvel kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035“ (TAIE 2035)1. See on pikaajaline strateegia, millega soovitakse tagada Eesti arengu tuginemine teadmuspõhistele ja innovaatilistele…
Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli loodusteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi emeriitprofessor Ain Heinaru. Jääme teda meenutama värvika õppejõu, lennuka teadlase, entusiastliku administraatori ja hea kolleegina. Ain Heinaru oli…
RAADI MEMORIAAL Kultuurimälestiste riikliku registri nr. 4324 Kujunemise ülevaade Koostaja: Arnold Unt 2010 1. Asukoht Raadi mõisakompleksi juurde kuuluva pargi rajamise ajaks peetakse XVIII saj. keskpaika. Liphartite suguvõsale pikka aega…
Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar. Mis on ülemaailmne põliskeelte kümnend, miks ja kuidas see alguse sai? ÜRO maailma…
6. – 7. mail Tallinna botaanikaaias seitsmendat korda toimuva loomaõiguste konverentsi teemaks on loomaõiguslus keskkonnakriisi kontekstis. Konverentsi üheks peaesinejaks on inimgeograaf Richard J. White, kes nimetab end ise anarhistlikuks geograafiks.…
Teaduste akadeemia missioon, mitmetele mõneti ootamatult, on panustamine riigi ees seisvate suurte probleemide lahendamisse. Möödunud aasta (2021) oli juba teine, mil kogu maailma toimimist varjutas kroonviiruse pandeemia. Ühiskonda toetasid sel…
Pea igaüks on kuulnud nn meeste ja naiste ametitest. Teadmisega, et on olemas naiste tööd ja meeste tööd, on üles kasvanud mitu põlvkonda ning seda arusaama on toetanud nii kodune…
Kui Sirpi antaks välja vaid kord 30 aasta jooksul, pühendataks 2022. aasta number vististi pöördelistele muutustele inimese ja looduskeskkonna suhetes. Maa elanikkonna ja ressursitarbimise hüppeline kasv käsikäes taaskasutuse vähenemisega,1 inimtekkeline…
Veebruaris möödus 120 aastat eesti ühe tuntuma etnograafi Gustav Ränga sünnist Saaremaal Karja kihelkonnas Nõmme külas. Ränk õppis 1920.-30. aastatel Tartu ülikoolis, omandas viimaks doktorikraadi ja sai 1939. aastal rahvusülikooli…
Akadeemiku ärasaatmine viimsele teekonnale on mitmekordselt raske. Sest akadeemikuks ei sünnita ega kandideerita. Pigem kasvatakse. Kogu elu vältel ja kogu ülejäänud eluks. Selle tunnustuse saavad vaid need, keda teised väljastpoolt…