Teadus
-
Kaaperdatud loomaõigusliikumine
IX Rahvusvaheline loomaõiguste konverents „Animal futures 2024. Loomaõigusluse (ümber)hindamine: strateegiad, dilemmad ja suunad“ 17.-18. V 2024, veebis. Korraldavad Loomus ja Eesti Vegan Selts. Eestis toimub 17. mail veebiülekandena järjekorras üheksas…
-
Ääremärkusi teaduse vahelt – Ekseldes võõrastes teadusmetsades
Osalesin hiljaaegu esimesel humanitaarteaduste aastakonverentsil „Tulevikuhumanitaaria“. Põiklesin naljade ja pisivaledega kõrvale pidevalt mulle suunatud küsimustest selle kohta, et miks ma seal olen, ja nii õnnestus mul leida tee õige mitmesse…
-
Ohverdamine, kahjamine, anni andmine – rõõm või omakasu?
Pealkirjas toodud enesest äraandmise sõnade loetelu võiks veel pikendada: annetus, uri, ohutus, toetus, almus, veimed. Kõik need tähendavad üht, midagi antakse ära, lootes anni andmise eest oma tegevuse edenemist. Või…
-
Argidialektika XXVI. Andekus ja töökus
Ma olen andekas. Ilma pingutamata kõik laabub, tuleb hästi välja, õnnestub. Haaran lennult, teostan mängeldes. Olen avatud, klapin hästi mitmesuguste asjade, olendite, olukordadega. Jooksen väledalt. Tööriistad hakkavad hästi kätte. Oskan…
-
Personaalne riik – mõtleme veel
Aasta alguses sööstis esimese ereda poliitikasündmusena avalikkuse tähelepanusfääri korraks – aga intensiivselt – Eesti personaalse riigi visioondokument.2 Tähelepanu oli igati õigustatud, ent kahjuks tingis suurema osa poleemikast mõttepildile iseloomulikult optika.…
-
Teadusrahastuse reformid Balti riikides
Kuidas on rahvusvahelistumine ja euroopastumine mõjutanud teadusrahastuspoliitikat? Milline on reformide mõju olnud teadusvaldkondadele sotsioloogia näitel? Need olid peamised küsimused minu väitekirjas „Teadusrahastuse reformid Balti riikides: institutsionaalne pärand, rahvusvahelistumine ja konkurents…
-
Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid
Humanitaarteaduste olukorra mõistmiseks peaksime alustama ülikooli kui institutsiooni ajaloolistest vormidest. Nende hulgas võime kujundlikult eristada kolme peamist epohhi. Esimesel, kõige pikemal ajastul on ülikool pühendunud minevikule. Ülikool näeb ennast kui…
-
Eesti humanitaarteaduste rahastamine ehk Probleemid, perspektiivid ja lahendused
Ümarlaud „Quo vadis eesti humanitaarteaduste rahastamine?“ 12. IV Tallinna ülikoolis. Kutsutud liikmed: Anneli Saro Tartu ülikoolist, Helen Post Eesti teadusagentuurist, Imar Koutchoukali Eesti vabariigi välisministeeriumist, Liisi Keedus Tallinna ülikoolist, Tarmo…
-
Muuseum on rahva jaoks
Veebruaris ilmus mitu tähtsat eri valdkondade tegevust tutvustavat ja kokkuvõtvat raamatut, kuid kui välisluureameti aastaraamat saab tavapäraselt palju tähelepanu ja kajastusi, siis samavõrra tasub lugeda esmakordselt ilmunud „Muuseum+“ ehk Eesti…
-
Seente najal püsib elu
Seened on midagi palju enamat kui lihtsalt puravikud, pilvikud ja kukeseened ning väga suurt osa seeneriigist ei ole inimesel võimalik palja silmaga näha. Seeni leidub pea kõikjal Maal ja nad…