Teadus
-
Kas töötada kodus või kontoris ehk Kuidas sujub suhtlus pikaleveninud koroona tingimustes?
Koroonapandeemia on nüüdseks kestnud üle kahe aasta. Kuigi suvel on pärgviiruse haigus kõige teravamate probleemide hulgast taandunud, on siiski võimalus, et sügisel algab kõik uuesti. Jälle on osa kontoritöötajaid kodus,…
-
Suverütmis ajakirjandus
Jaanipäev tähistab puhkuseperioodi algust. Puhkuse ajal ei olda eemal ainult töölt, vaid tõmbutakse üldjuhul eemale ka ühiskonnaasjadest. Puhkuse ajal võetakse ette pikem sõit välismaale või minnakse perega suvekodusse, veedetakse rohkem…
-
Hingekirurgiast vaimumaastikel
Järgnev on paekihtidesse peidetud looduse ajaloo uurija aus arusaam vaimuilmas toimuvast ja saladuslikest võimalustest sõnaga hinge aidata. Kui loodusteadlased otsivad põhjusi, siis vaimu-uurijad – tähendusi, nagu tabavalt üldistas üks „Plekktrummi“…
-
Komid ja arktiline animism
Usundiloolane Ivar Paulson (1922–1966), kelle sünnist möödus hiljuti sada aastat,1 käsitles nii Põhja-Euraasia rahvaste usundit üldiselt kui ka permi rahvaste religiooni eraldi.2 Paulsoni sünteesi kohaselt ühendab ja vormib Põhja-Euraasia rahvausku…
-
Argidialektika VIII. Spetsialist ja generalist
Spetsialist (ladina sõnast species ’liik’) süvendab teadmist. Kuna kõrvalised asjad segaksid teda ning jõudugi ei jätkuks kõigele, siis ta ahendab oma fookust, nii et teadmised on ainult ühest kitsast vallast.…
-
Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?
Eesti enam kui 13 000 aasta pikkusest ajaloost kajastuvad kirjalikes allikates arvestataval määral vaid viimased kolm sajandit. Teadmised kaugema mineviku kohta põhinevad üksnes arheoloogiapärandil – kinnismuististel ja esemeleidudel. „Eesti ajaloo“ esimese…
-
Arheoloogia XXI sajandil
Arheoloogia kui teadusharu tegeleb mineviku uurimisega materiaalsete jäänuste abil, olgu nendeks siis inimese tehtud esemed (artefaktid), objektid maastikul (muistised) või hoopiski laiemalt kunagise keskkonnaga seotud leiud (ökofaktid nagu loomaluud või…
-
Teadusdiplomaatia III
Kui artiklisarja I ja II osa avas teadusdiplomaatia (edaspidi TD) olemust, selle harusid ja mida riigid TD valdkonnas teevad, siis käesolevas artiklis veidi sellest, mida saab teadus teha, et parandada…
-
Kohanemise ilu ja valu
Nii üksikisiku elu hällist hauani kui ka ühe rahvuse kulgemine põlvkondade kaupa on pidev kohanemise protsess. Ja see ei kulge alati valutult. Valul on oma roll, sest aitab informatsiooni, kogemust…
-
Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul
Värskes kogumikus „Eesti teadus 2022“ osutab Marek Tamm teravalt Eesti teadlaskonna kokkutõmbumisele ja vananemisele.1 Need probleemid ei ole uued: märgid teadlaskonna vananemise ja arvukuse languse kohta olid õhus juba kümme-viisteist…