Viimasel aastakümnel on nutitelefon saanud elu lahutamatuks osaks. Oleme harjunud, et ninapidi nutitelefonis on nii lapsed, nende vanemad kui ka vanavanemad. Me ei imesta, kui vastu sõidab jalgrattur, kes samal…
Algus 22. IX Sirbis. Sirp kutsus innovatsiooni ja teadmussiirde teemalisele ümarlauavestlusele Eesti maaülikooli rektori ja koduloomade füsioloogia professori Ülle Jaakma, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini, ettevõtluse ja innovatsiooni…
Algus 15. IX Sirbis Pöördume algse teema juurde tagasi ja otsime vastust sellele, kuidas mõnel riigil on raha ja ka püsiv kasv inimarengus, kuid teistel seda kas pole, kasv jääb…
Pole vajadust ette lugeda kõiki tunnustusi, mida Endel Tulving mäluteadlasena on elu jooksul saanud. Pingeread näitavad, et ta oli XX sajandi üheks kõige mõjukamaks psühholoogiks, kes oli ka esitatud Nobeli…
Eakamad ettevõtjad mäletavad, millised olid valdavad ärimudelid pärast Eesti taasiseseisvumist eelmise sajandi 1990ndatel. Praegu selliste ärimudelitega enam raha ei teeni. Ettevõtted peavad arenema järjest tootlikumaks, efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Võimalusi selleks…
Loe Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. I osa“ Eesti ja valitud riikide inimarengust aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida 15. IX Sirbist! Riigi üldises inimarengus on suur osa haridusel. Ei…
Pisut enam kui aasta tagasi kirjutasin Sirbi veergudel kolmeosalise artikli teadusdiplomaatiast, avades selle valdkondadevahelise teooria ja praktika põhimõisteid, riikide tegutsemisviise selles vallas.1 Nüüd aasta hiljem on Eestis ikka veel selles…
Kas meile tuntud organismide kõrval võivad elada ka seni tundmatud eluvormid? See küsimus on seotud märksa suuremate küsimustega: mis on elu?, kuidas see on tekkinud? kuidas seda ära tunda? Kuidas…
Asun pikema sissejuhatuseta asja kallale ja lennutan õhku küsimuse: kas me teame, milliseid tähendusi rohepööre ja tasaareng endas peidavad? Rohepöördest räägitakse palju meedias, ettevõtete ja organisatsioonide strateegiadokumentides ning poliitikas. Rohepöörde…
Kui ökoloogiline kriis on inimtekkeline, tuleks antropotsentristlikult lähenedes lahendust otsida eeskätt inimesest. Paraku ollakse loiud, tajutav on mentaliteet, et üksikisikust ei sõltu ju midagi. Indiviid justkui pelgaks vastutada omaenda ja…