Teadus
-
Ülikooli viimaste aastakümnete suundumustest
Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest. Ülikooli positsioon ühiskonnas on…
-
Energiast ja arengust
Inimene näeb ümbritsevas maailmas mitmesuguse keerukusega objekte ja nähtusi. See tundub ilmne, kuigi keerukuse enda määratlemine polegi teab mis lihtne ülesanne. Kuidas teha kindlaks, kas bakter on keerukam kui inimene?…
-
(Video)mängud infosõjas
Ekraanitõmmis mängust „Au Berkutile!“ („Слава Беркуту!“, ArtGame Studio, 2013), mis on selgelt separatistide poolel. Kas videomänge oleks võimalik kuidagi kasutada Vene propaganda tõrjumiseks Balti- ja Põhjamaades? Selle küsimuse esitas publiku seast välisriigi saatkonna esindaja aprilli algul Tallinna ülikoolis toimunud mänguarendajate konverentsil „GameDev Days 2015“.…
-
Teadusest teistpidi
Tallinna tehnikaülikooli rahandusprofessori Karsten Staehri artiklit „Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu“ (Sirp 17. VII)* oli hea lugeda. Mulle meeldib,…
-
Rein Vihalemm teadusfilosoofina
18. juulil röövis traagiline õnnetus meilt silmapaistva filosoofi Rein Vihalemma. Tegemist oli mõtlejaga, kes oli aastakümneid kujundanud Eesti teadusfilosoofia ja -metodoloogia nägu, seda olulist filosoofiaharu suunanud ja sisuliselt arendanud nii…
-
Erisugused, aga ühtsed
Viimaste aastate Venemaa agressiivsus, kaitsekulude pidev suurendamine ja sõjaväereform näitasid, et Balti riikide ja Poola seisukohtadel on alust. Läänemere regioon on olnud viimasel kümnendil hea näide regionaalsest koostööst ja stabiilsusest. Sel perioodil ei ole piirkond rahvusvahelisele meediale eriti palju pikka aega lugejate tähelepanu nõudvaid uudiseid pakkunud. Samuti on…
-
Aitaja jõud
Alar Kivilo. Los Angeles, California. Foto, 2009. Esmalt tasub meelde tuletada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti…
-
Rein Vihalemm 9. XII 1938 – 18. VII 2015
Surm – varju ulmata uni, kerge ja jahe, kerkib mu üle kuni saan üle lahe. Arno Vihalemm, katkend luuletusest „Varjumäng“ kogumikust „Trööstikirjad II“ Tartu ülikooli ja eesti filosoofiat on tabanud…
-
Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele
Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit. Paljud eestlased on läinud välismaale töötama ja õppima, kuid mina olen üks neist, kes on ujunud vastuvoolu ning kolinud Skandinaaviast Eestisse. Töötan Tallinna tehnikaülikoolis rahvusvahelise ja avaliku sektori rahanduse professorina…
-
Soome-ugri unenägu
Soomeugrilaste unenägudes on palju tõde. Unenägu ja elu on kaks olemasolu võrdväärset, kuigi erinevat viisi. Ärkvel olles ei suudeta tõtt rääkida ega ausalt käituda, sest me ei oska üht täpselt…