Arhitektuur

  • Magistraalist ühiseks ruumiks

    Tallinna sadama-alal, mis nõukogude ajal oli suletud territoorium, on viimastel aastatel hoogustunud ehitamine. Senised tühermaad täituvad tempokalt kaubanduskeskuste, büroohoonete ja elamutega. Peagi on valmimas hiljuti kirgi kütnud arendus Porto Franco.…

  • Urbaansed palavikuunenäod

    Näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 8. XI 2020. Kuraatorid Sandra Mälk ja Benoît Peeters. Koomiksimaailma Belgia superstaaride François Schuiteni ja Benoît Peetersi…

  • Võimatu vaid Tallinnas

    19. VI Sirbis on lugeda Kaarel Tarandi vastukaja värskele inimarengu aruandele.1 See mahukas kogumik on ka minu öökapiraamat. Paljude Tarandi tähelepanekutega saab nõus olla, kuigi artikli retoorika tundub olevat pealkirjale…

  • Terasmetsast linnametsaks

    Tallinnas näeb palju hooneid ja taristuobjekte, mis on enamjaolt rajatud roheluse arvelt. Värske näitena on paslik välja tuua Reidi tee lahendus. See tõstatab küsimuse, kas tahame, et Eesti pealinn on…

  • Metsik linn

    Linnaruum on kõige kiiremini kasvav ja leviv elukeskkond. Ka Eestis linnastatakse ligikaudu 700 hektarit maad aastas.1 See tingib looduslikkuse kao ja liikide väljasuremise. Tavapärased meetodid selle kao kompenseerimiseks ei kanna…

  • Tehasehooned taaskasutusse

    Kolmekümne aasta jooksul on Eesti väiksemate tööstuslinnade elanike arv üha kahanenud. Nii mõnegi väikeasumi linnapilt on rusuv. Kuidas edasi? Nii vananev kui ka väljarändav elanikkond jätab endast maha kodu. Tühjad korterid…

  • Koidu tänava pool rehkendust on hästi tehtud

    Ütlen õpetaja Lauri sõnadega: „Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool.“ Valminud on Kassisaba asumi poolne osa Koidu tänavast (projekteeris TPJ inseneri­büroo, ehitas YIT Eesti). Alustasin tänava flanööri kombel vaatlemist…

  • Muruniiduki kujundatud linn

    Kukerpillidki teavad, et jaanipäevaks kasvab rohi kõrgeks. Aga enamasti mitte linnas. Isegi kui tahta heinamaad pidada, nullib algatuse heakorraeeskiri, milles sätestatakse muru maksimaalne kõrgus, mis enamasti on 15 sentimeetrit. See…

  • Avalik ruum on inimestele. Aga kus on inimesed?

    Avalik ruum on kõigi kasutuses ja käsutuses: kõik võivad seal olla ja vabalt toimetada. Üha enam tunnistatakse, et avaliku ruumi loomisel tuleb arvesse võtta võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi ja huve.…

  • Vabatahtlikult linnadesse surutud Eesti

    Seekordne Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on üks nutune lugemine. Tõsi, mitmes peatükis tuuakse välja helgemad näitajad, nagu põllu- ja metsamaa jätkuvalt suur osakaal maakasutuses, eestlase looduslähedus, avaliku…

Sirp