Arhitektuur

  • Arhiteraapia: ruumiloome kui ravi

    Septembri lõpus tutvustas kunsti­akadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas oma Norra teaduse ja tehnoloogia ülikoolis tehtavat loomingualast doktoritööd Erika Henriksson. Arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv Henriksson keskendub arhi­teraapia kontseptsioonile, mis sündis…

  • Kõik me vajame oaasi

    Arhitektuurimuusemi galeriikorrusel on uue aasta jaanuarini avatud näitus „Oaas“. Barcelonas elav arhitekt ja visuaalkunstnik Irma Arribas ning Belgia päritolu videokunstnik ja kuraator Erich Weiss on kutsunud kunstnikke, arhitekte ja disainereid…

  • EAL 100 – Arhitekti roll muutuvas maailmas

    Lõpetasin oma ametiaja Eesti Arhitektide Liidu presidendina koroonapandeemia esimese poolaasta täitumisel. Viiruse pealetungiga oldi parasjagu kohanemas ja esimene suurem haigestumislaine üle elatud. See oli igas valdkonnas aeg järele mõelda, millised…

  • Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult

    Kas maailma päästavad keskkonnasäästlikud kohvitopsid? Kas eestluse päästab finantsvabadus? Mõnikord tundub, et inimeste ajud on täiesti sodid. Muidugi, võib-olla ei peaks kividega loopima … Ühelt poolt täielik muutuste eitamine, hoolimata…

  • Linnaaed kui maailma mudel

    Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) keskkonnaajaloo ning teadusajaloo professor Kate Brown on uurinud muu hulgas Tšornobõli katastroofi pikaajalist mõju ning avaldanud sel teemal mitu uurimust ning raamatut. Praegu uurib Brown linnaaiandust, nähes…

  • Pigem kodus kui võõrsil

    Eesti selleaastasel Veneetsia arhitektuuribiennaali ülesastumisel käsitletakse väikelinnade kahanemist. Täpsemalt, lahendusi kahanemisele, mida pakuvad riigile sajandaks aastapäevaks kingitud keskväljakud. Paviljon „Plats! Väärikas kahanemine” on üles ehitatud linnastumisele ja elanikkonna vananemisele. Probleemi…

  • Kalli-Maia Holland 28. III 1939 – 26. IX 2021

    Lahkunud on Kalli-Maia Holland, kolleegide ja tellijate seas armastatud ja hinnatud muinsuskaitsja, kes hoidis ja restaureeris Eesti kultuuripärandit üle poole sajandi. Oma töö eest pälvis ta mitmeti tunnustust, sh pärgas…

  • A nagu arhitektuur

    „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus on teiste hulgas markeeritud ka arhitektuurivaldkonna peamised arengujooned. Välja toodud põhimõtted on laiahaardelised ja neis on püütud hõlmata kõike paljudel tasanditel. Üheksa eesmärgina sõnastatud punktis käsitletakse…

  • Rohelisema arhitektuuri poole

    XVII Veneetsia arhitektuuribiennaalil „Kuidas me koos elama hakkame?“ („How We Will Live Together?“) käsitletakse väga laialt keskkonda, põgenikekriisi ja kogukondasid, aga ka utoopilisi tulevikulahendusi. Filtreerisin välja näituse pealkirja esimese osa,…

  • Elu võimalikkusest kolhoosimajas

    Kolhoosi korterelamu Eesti vabaõhumuuseumis. Kuraatorid Dagmar Ingi ja Maret Tamjärv, kujundajad Dagmar Ingi, Maret Tamjärv, Evelin Hurm ja Marcus Arula. Selle aasta varasuvel avati Eesti vabaõhumuuseumis korterelamu, mis ehitati 1964.…

Sirp