6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus, seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik ning…
Ewa Westermark: „Millist linna me tahame?”
Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik. 1999. aastal saatis Eesti Arhitektide Liit valitsusele Eesti arhitektuuripoliitika memorandumi, millega juhiti tähelepanu riigi vastutusele ruumilise keskkonna kujundamise…
Sel korral ei olnud Eesti puitehitise konkursil auhinnatud tööd pelgalt siinsed ehitised: parima vineerikasutuse auhinna pälvis Singapuri tehnoloogia- ja disainiülikooli (Singapore University of Technology and Design, edaspidi SUTD) paviljon, mille…
Eestis käsitletakse avalikku linnaruumi kui ratsionaalset ja funktsionaalset ruumi, mida on majanduslikust aspektist lihtne luua ning insenertehnilisest vaatenurgast kerge teostada. Kui tahta leida arhitektoonilisi lahendusi, olgu need siis orgaanilised skulptuurid…
Lenini demütologiseerimisest Islandi väljaku näitel Rävala, endise nimega Lenini puiestee koos EKP Keskkomitee hoone ja Lenini ausambaga oli aastakümneid üks Tallinna valvatumaid tänavaid. Keelutsoon toimib tänapäevani, sest välisministeeriumi esisele saarele…
Uuemast puitarhitektuurist annab aimu Eesti Metsatööstuse Liidu korraldatud aasta parima puitehitise võistlus. Esitatu võib paista juhuvalikuna, kuid pakub siiski ainest praeguse arhitektuuri ja ehitamise üle laiemalt arutleda. Žüriis Targo Kalamehe,…
Mari Jüssi: „Linn on kokkusaamise koht. ”
Muuseum Raadil on linnasüdamest kaugel ainult psühhogeograafilisel kaardil, mööda välja ehitatud Roosi tänavat on sinna kiviga visata.