Professor Hiden oli kõige tuntum inimõiguste kaitsja Paul Schiemanni (1876–1944) uurija. Schiemann oli baltisakslasest liberaalne ajakirjanik, haritlane ja poliitik, kellest on saanud teenäitaja vähemusrahvusi puudutavate modernsete poliitiliste ja moraalsete arusaamade osas. Pole ime, et Hideni suurepärane Schiemanni monograafia, „Vähemuste kaitsja” („Defender of Miniorities”, 2004) suunas lääne ajaloolasi rohkem märkama Balti riikide kultuurautonoomiat. Paul Schiemanni on ajaloolased alles hiljuti taasavastatud kui ainulaadse ja haruldase avaliku elu tegelase ja seda mitte ainult sõjaeelse Läti, vaid kogu Euroopa jaoks, kuigi ta seisis baltisakslaste eest jäi ta truuks Läti Vabariigile. Ta oli vankumatu totalitaarsete režiimide kriitik, nägi varem kui teised, kuivõrd Nõukogude Liit ja natsi Saksamaa ohustavad väikesi naaberriike ja Euroopa tsivilisatsiooni. Schiemann uskus sügavalt, et Euroopa vähemusrahvused peaksid looma institutsioone, mis tugevdavad nende omavahelisi suhted ja lubavad erinevatel kultuuridel rahumeelselt koos toimida. Ta esitas oma mõtted enda toimetatud ajalehes Rigasche Rundschau ja oli üks Euroopa rahvusvähemuste esindajad liitnud Rahvuste Kongressi esindajaid.

Hiden arvas, et tänapäeva Lääne-Euroopa riikidel on vähemusrahvustega samad probleemid, mis olid Balti riikidel enne Teist maailmasõda, mistõttu väärib Eesti ja Läti vähemuste ja kultuurautonoomia kogemus läänes lähemat tähelepanu. Oma viimases teadusmonograafias „Etniliselt mitmekesine rahvusriik ehk Mõeldes taas vähemusrahvuste kultuurautonoomiale” („Ethnic Diversity and the Nation State: National Cultural Autonomy Revisited”, 2012) arendab Hiden koos David Smithiga seda mõttekäiku edasi. Pole just palju õpetlasi, kes väidavad, et Balti riikide ajaloost oleks tänapäeva lääne riikidel nii mõndagi õppida.

Mõistagi oli John Hiden ebatavaline teadlane. Vastasel juhul poleks ta tundnud nii sügavat huvi Läänemere piirkonna XX sajandi ajaloo vastu ega pühendanud oma karjääri selle uurimisele. Mõni päev enne tema surma ilmus tema esimene romaan „Town and Gown”. Baltimaade ajaloolased on kaotanud hinnatud kolleegi, armsa sõbra ja andeka teadlase. Professor Hideni panust on tunnustatud Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga.