Erinevalt päris paljudest näitustest nii Tallinnas kui terves maailmas, pole sugugi juhus, et inglise absoluutse kaalukategooria kaasaegse kunsti klassiku Stuart Brisley (sünd. 1935) näitus Ristumised leiab aset just siin ja ajavahemikul, mille sisse jääb parvlaev Estonia hukkumise järjekordne aastapäev. Täpselt samuti nagu pole juhus, et seda näitust eksponeeriti esmalt eelmisel aastal John Hansard Gallerys Southamptonis, linnas, kust 82 aastat varem läks teele üks teine ja veel palju kuulsam laev, mis uppus. Ei ole kahtlustki, mille ristumistest on näitus saanud oma pealkirja.
Näitus koosneb kahest installatsioonist, milledest esimene kannab pealkirja “Touching the Black Ice / Puudutades musta jääd” ja teine “Estonia”. Installatsioonid on lihtsad, poeetilised ja kujundlikud ning tugeva emotsionaalse laenguga, mis vaatajat kahtlemata puudutab. On selge, et üleilmsete ja rahvuslike katastroofide teemal kunsti tegemine on riskantne ja sageli ebaõnnestumisele määratud üritus. Selles kontekstis on Ristumised kahtlemata kordaminek.
Stuart Brisley ei esine Tallinnas esmakordselt. 2007. aastal osales ta NU Performance Festivalil etendusega “Two Last Breaths / Kaks viimast hingetõmmet”. Tema loomingu rahvusvaheliselt tuntum osa ongi seotud performance’ikunstiga, mille ristisaks Inglismaal teda ka õigustatult peetakse. Skulptuuritaustaga Brisley kuulub klassikalise performance`ikunsti kuldaja – seitsmekümnendate – olulisemate nimede hulka kõrvuti selliste kunstnikega nagu Marina Abramovic, Chris Burden, Vito Acconci ja mitmete teistega, kes testisid seitsmekümnendate alguses inimtaluvuse füüsilisi ja psühholoogilisi piire. Samas oli erinevalt teistest kunstnikest, tema looming alati seotud keha staatusega sotsiaalses ja poliitilises ruumis. Tema loomingut käsitlevat dokumentaalfilmi saab vaadata siit:
http://www.factualtv.com/documentary/Stuart-Brisley
1980. aastatel, mil performance kui sekkuva avangardse tegevuse formaat muutus üha vähem usutavaks, liikus Brisley performance’i-kunsti juurest installatsioonide, video- ja slaiditeoste, maali, installatsiooni ning objektikunsti juurde. Tema eesmärgid jäid aga samaks – teha kunsti, mis oma metafoorikülluses ja väljendusvahendite rikkuses on võimeline tabama kapitalistliku kultuuri „morbiidseid sümptomeid”. Brisley on ka viljakas kirjanik, ning õppejõud ja andnud märkimisväärse panuse Briti kunstiellu.
