Postkolonialismiteooria on loodud raamistikuna kolonialismi ja imperialismi pärandi kriitiliseks analüüsiks suhetes lääne ja nn kolmanda maailma vahel. Nõukogudejärgsetes uuringutes on nimetatud perspektiivi rakendamine suhteliselt uudne, ent viljakas ja üha populaarsem lähenemisviis. Sellest lähtuvalt vaadelduna on Venemaa asend rahvusvahelisel areenil mõnevõrra paradoksaalne: olenevalt vaatepunktist võib Venemaad käsitada nii impeeriumi kui ka lääne hegemoonia subalternse ehk sellele ühtaegu nii alluva kui ka vastanduva üksusena. Niisugune ebamäärane kaheti olek toodab Venemaal rahvusliku identiteedi ja välispoliitika määratlemisel palju pingeid. Ühest küljest on Venemaa valitseva maailmakorra üks häälekamaid kriitikuid, kes ei väsi lääne interventsionismi maha tegemast. Teisest küljest soovib Venemaa end endiselt näidata maailma suurjõuna, nõudes endale „erilisi volitusi” ja muid imperialistliku keskuse atribuute. Pärast nimetatud pingete üksikasjalikumat lahkamist analüüsitakse loengu lõpus nende mõju Vene välispoliitika kujunemisele.

Ahto Kangur

25. novembril kell 14 peab Eesti Maaülikoolis (Kreutzwaldi 5-1B27) metsakorralduse dotsendi ametikohale kandideerimise avaliku loengu Ahto Kangur. Loengu teemaks on „Venia legendi. Metsadünaamika kirjeldamine: metsanduslike püsikatsealade andmete kasutamine”.