Kontsert jäi eriliselt meelde oma dünaamilise ülesehituse poolest, mille tingis muusikaliste karakterite ja ka erineva kestusega vormiosade kõrvutamine. Just dünaamilises plaanis leidis armastuse ja sõja mängu kujund mõtestuse. Hulk variatsioone oli muusikas ka emotsioonide ja karakterite skaalal: leidus nii brutaalseid ja agressiivseid žeste kui ka hapraid motiive ja peeni, nüansseeritud kõlavärve. Fragmendiosad jätsid interpreetidele piisavalt palju vabadusi rütmis, fraseerimises ja ka helikõrguslikus materjalis, seejuures oli troopide muusika kindlalt fikseeritud ja detailselt noteeritud. Iga fragmendi juurde kuulus ka iseloomustuseks lisatud itaaliakeelne pealkiri-karakterimärge, nt feroce, bravura, secco, maestoso, lontano-vicino. Dünaamilised kulminatsioonid vaheldusid ootusevaikuse ja rakuliku helilõimega, delikaatne rütmika eeterlike värvipilvedega, mis kõlasid eriti kaunilt flöödi, hääle ja tšello ansamblites. Helilooja huumorist ja eksperimendilembusest kõneles ka üks „Flööditroopi” kaasatud ebatraditsiooniline instrument, umbes kümneliitrine veega osaliselt täidetud klaasanum, millega oli ühendatud õhuvoolik, kuhu puhudes sai tekitada veemulinat. Veemulina interpretatsiooni eest vastutas tšellist Aare Tammesalu. Kahjuks jäi veehääl instrumentide taustal natuke liiga vaikseks, kuid seda enam pakkus veeanum visuaalset vaatemängu: vastavalt puhumistugevusele kus see mõnikord ägedalt, mõnikord läkitas teele vaid üksikuid mõtlikke mulle.

Nii nagu maailm pole veel päris valmis saanud, jätkub ka teose „Welt gebaut ist” komponeerimine. Kuna helilooja on iga fragmendi juurde kavandanud ühe troobi, siis idee kohaselt ootab tervikteos veel kaheksa troobi valmimist.