„Tegelik Eesti riigi iseseisvus kestis umbes kakskümmend üks ja pool aastat, ajaloo seisukohalt on see väga lühike aeg, aga olen kindel, et eesti rahva ajaloos ja rahva mälestustes see periood jääb kõige ilusamaks ajaks kogu tema elus ka juhul, kui eesti rahvas tulevikus jälle kord tagasi võidab oma riikliku iseseisvuse!” on öelnud Laidoner. Kuidas selle perioodi ühe värvikama abielupaari rõõmud ja traagika vormida väljendusrikkaks tippteoseks? See on väljakutse Eesti kunstnikele ja arhitektidele.
Konkursi auhinnafond on 8000 eurot, millest võidutöö preemia 3500 eurot. Välja antakse viis auhinda. Tööde esitamise tähtaeg on 6. september. Võitjaid autasustatakse ja näitus avatakse 25. septembril Viimsis Eesti Sõjamuuseumis.
Privatiseeritav kesklinna mereäär Tallinnas
Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav Telliskivi selts algatas allkirjade kogumise Kalaranna piirkonna kaitseks. Palju avalikku vastuseisu tekitanud Kalasadama detailplaneering on Harju maavanema käsul taas 10. augustini avalikult välja pandud. Tegu on äärmiselt olulise alaga, planeering peab tagama Tallinna mereääre avatuse (seltsi hinnangul toob antud planeering kaasa pigem suletuse).
Kümme aastat kestnud planeerimise käigus ei ole linnaelanike ja seltside rohkeid ettepanekuid ja vastuväiteid isegi kaalutud. Linnakodanike arvates on tehtud vaid pisimuudatusi. 2008. aastal lubati vastuväiteid esitanuile ja arhitektide liidule, et planeeringu lahendus leitakse arhitektuurikonkursiga. Ühendus leiab, et loogiline oleks teha võistlus enne planeeringu kehtestamist ning kuna lubatud võistlust pole siiani toimunud, on planeeringu lahendus pealiskaudne. Planeeringuga on kehtestatud vaid ülisuured ehitusmahud ja kitsas avalik ruum, täpsemad lahendused tulevat alles arhitektuurivõistluse käigus. Milleks planeeringut siis praegu kehtestada? Kes saab tagada, et võistlus toimub, et see on korraldatud hea tava kohaselt või et selle tulemusi arvestatakse? Kes tagab selle, et ei juhtu näiteks sama mis Sakala keskuse puhul? Ka siis tehti võistlus, kuid maja ehitati sootuks teise projekti alusel. Telliskivi selts rõhutab, et Kalasadama detailplaneering näeb Kalaranda ette rannakindlustuseni ulatuva elamukrundi ning lubab ümbritsevast kolm kuni viis korda suurema tihedusega kuni seitsmekorruseliste kortermajadega ala Suur-Patarei tänava äärde, kaotab Kalaranna liivaranna ja kividelt merre laskuva rannajoone (jahisadama rajamiseks) ning lubab ehitada Kultuurikilomeetri asemele mitte kuigi sõbraliku autotee (Kalamaja ümbersõit). Selts leiab, et planeeringu joonised on esitatud segaselt, et sealt oskab vajaliku info üles leida vaid vastava eriala spetsialist ja planeeringu seletuskiri ei klapi joonisega.
Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on tõestada avalikku huvi Kalaranna liivaranna, sealsete ajaveetmis- ja ujumisvõimaluste ning Kultuurikilomeetri kui populaarse patseerimis- ja tervisespordiraja vastu. Toetusallkirja saab anda paberil, kui laadida alla ja printida pdf-pöördumine: http://telliskiviselts.info/uudised.
Oma meelsust saab väljendada ka: http://petitsioon.ee/kalaranna-ja-kultuurikilomeetri-kaitseks.
Vaata samal teemal: Toomas Paaver, Kalaranna planeering tupikteel. Sirp 4. XI 2011 ja Tallinna rannaala visioonid IV. Kalarand. Sirp 4. XI 2011.