Kõik me teame ütlust: „Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kas sa ise oled.“
See kehtib ka tuntud šveitsi valgustusaegne mõtleja Johann Caspar Lavateri (1741 –1801) kohta, kes arvas, et vaid õigete näojoonte järgi valitud sõber võib jääda ustavaks kogu eluks. Selles arvamuses lähtus ta enda rajatud õpetusest – füsiognoomikast, mille kohaselt inimese välised iseärasused peegeldavad tema sügavamat olemust.
Paistab aga, et sobiva füsiognoomikaga inimesi leidus sellal palju, sest teadaolevalt  kuulusid tema sõpruskonda nii filosoofid, loodusuurijad ja keeleteadlased kui kirjanikud ja kunstnikud. Nimetagem neist vaid mõnda J. W. von Goethe, Fr. von Schiller, I. Kant, Chr. M. Wieland ja lisagem siis – ja nii edasi. Nimelt lisandusid Lavateri sõpradele ka arvukad kirjasõbrad, kelle hulka kuulus ka Tallinna apteeker Johannes Burchart VII. Räägitakse, tema laual oli alatasa 600 vastamata kirja …
Sellest ja paljust muust tuleb juttu kolmapäeval, 11. novembril k. a. toimuval temaatilisel ringkäigul Mikkeli muuseumis (Tallinn, Weizenbergi 28) avatud näitusel „Lavateri näoraamat.“ Sellele lisandub põnev ja põhjalik slaidiprogramm „Johann Caspar Lavateri vinged sõbrad.“

Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37
Tallinn