Annika kireks sai silmuskudumine, kus leidis rakendust tema mänguline loovus ja arukas eksperimenteerimislust. Sellealaseid teadmisi on ta edasi andnud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilikunsti osakonna dotsendina kümnetele tudengitele. Aastal 1998 sai Annika Künnap aasta tekstiilikunstniku konkursil pärjatud II printsessina ja tema vahvad ja omapärased ?Soolost kvartetini? kampsunid leidsid näituselt Lühikese jala galeriis kiiresti omaniku. Koos üliõpilastega valminud kampsunite seeria ?Küidulised? pälvis aastal 2001 konkursil ?Rahvakunst meis ja meie ümber? peapreemia. Tema loomingu suurest sisemisest soojusest kantud rõõmus kujundlikkus omab tunnistust tugevusest ja vahvusest.

Nägime, kuidas Annika pidas lahinguid raske haigusega, sellel teel oli mitu võitu ja mitu lootusega täidetud aastat vaheldumisi valuga.

Imetlusväärne oli tema visadus ja vaprus. Kohtusime Annikaga Tartu Kõrgema Kunstikooli korraldatud konverentsil, vaid mõned nädalad tagasi, kus ta kõigele vaatamata osales. See pilt noorest naisest, kes trotsides ängistavat haigust, keeldub alla andmast, jääb meile kauaks südamesse. Annika elas suure jõu ja pühendumisega ja ehkki see jäi aastatelt lühikeseks, tundub, et see elu sai Valmis ja Küpseks. Jääme temast puudust tundma. Tunneme kaasa lähedastele, meie südamlik kaastunne lastele ja abikaasa Ukole Annika kaotuse puhul.