Anne Prommik

2 minutit
Anne Prommik

Anne Prommik
on Klassikaraadio toimetaja, kel on EMTA magistrikraad klassikalise laulu erialal.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
„Suurepäralise maja juures on näitelava liig ahtake – see on kõigi asjatundjate arwamine olnud, kes uut teatri senini vaatamas käinud,“ kirjutas Eduard Wirgo 1913. aastal. Möödas on üle sajandi, aga ikka ei ole meil päris ooperiteatrit. Kui see pole kultuuri­poliitika suurimaid läbikukkumisi, siis mis veel? Meie Estonia on ehitatud draamateatriks ja sellele vastavad ka akustilised võimalused. Lava on ahistav ka ballettmeistrile: tantsijatel ei ole lihtsalt ruumi!
Lugematud lauljad on pingutanud, et publik nende lauldut kuuleks. Uudiskünnist ei ületa kurtmine meie allakäinud laulukooli teemal. Isegi Georg Otsa süüdistati, et tal olevat liiga väike hääl. Huvitav, kuidas suutis ta end kehtestada Moskva Suure teatri laval? Temagi on öelnud, et Estonia-suguse akustikaga teatris ei saa ooperit teha. Ligi pool sajandit hiljem kordab tema sõnu üks suurima maailmakarjääriga eesti baritone Lauri Vasar.
Uue ooperimaja vajadusest kõneldi juba Nõukogude ajal. Ooperi­maja on tahetud rajada Tõnismäele praeguse rahvusraamatukogu krundile ja Süda tänavale, kus jäi ette hõlmikpuu. Paul Himma unistas ooperiteatri juurdeehitisest. Veel on vaadatud Skoone bastioni, Petrooleumi tänava, Lasnamäe paekarjääride pargiala ja Lahekalda piirkonna poole. 2014. aastal käis Aivar Mäe välja hulljulge idee linnahalli uuest elluäratamisest. Hallitus­lõhnalisse betoonkolossi on plaanitud nii kodu rahvusorkestrile kui ka konverentsikeskust. Aasta alguses tegi arhitektide liit analüüsi: polegi enam õieti neid kohti, kuhu suurehitis mahuks. Linnahall on endiselt õhus.
Riigikogu kultuurikomisjoni juuni­kuine teade, et taas on rahvajuhid uue ooperimaja rajamise otsustanud, kutsus esile vaid iroonilisi kulmukergitusi: ah tõesti, jälle? Tammsaare pargi avamisel võis näha lõbusat sketši ooperimajale vajaliku rahapuu kasvatamisest. Riigieelarve strateegias aastateks 2019–2022 ei ole kultuuriministeerium uut ooperimaja ette näinud.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp