Meie kaalusime pikalt, kas kuulutada välja kuus nominenti või vähem. Kuue hulka oleksid mahtunud nii Vadi ülalmainitud näidend, Kiviräha „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia …” kui ka Siim Nurkliku „Kas ma olen nüüd elus”. Mitte et oleks olnud kahju kuut nimetada, aga edasitagasi vaagides jäime pidama kolmel. Sest  meil oli välja pakkuda „parim näidend” – Jaan Unduski „Quevedo”, mis oli mõned aastad tagasi võitnud näidendivõistluse peaauhinna ja nüüd tõestanud oma elujõudu ka teatrilaval; „parim teatritekst” – „Ird, K.” ja ühe tugeva näitetrupi ühistööna sündinud tekst, mis võimaldas luua Von Krahli teatris mõjuva lavastuse, mis kandideeris aastaauhinnale ka „parima lavastaja” kategoorias.