Irina Barsegyani ja Galina Parmaski koostöös sündinud kostüümi- ja fotonäitus „Naise jõud“ on Tallinna vene muuseumis avatud alates 23. septembrist.

Näituse „Naise jõud” peakangelannad on Eestis elavad slaavitarid – naised, kes etendavad kaalukat osa Eesti vabariigi kultuuris, meie ühiskonna sotsiaalses ja intellektuaalses elus.

Näituse peateemaks on naise sisemise jõu leidmine oma juurtest – esivanematelt, traditsioonidest, rahvariietest ja mälestustest. Teatrikunstnik ja disainer Irina Barsegyan on viinud näituse kangelannad neile esivanemate rahvariideid taasluues tagasi oma juurte juurde. Fotokunstnik Galina Parmaski portreedel on õnnestunud tabada iidsete traditsioonide väge ja naise ilu harmooniat.

Näituse idee sündis, kui Irina Barsegyan ja fotograaf Galina Parmask mõne aasta eest arutlesid, kui hästi tunnevad Eesti inimesed kohalikke rahvarõivaid, ja et seda ei saa öelda teiste Eestis elavate rahvuste rahvarõivaste kohta. Autorid soovisid näidata, kuidas tänapäevased naised näevad välja esivanemate kostüümides. Töö projektiga kestis umbes poolteist aastat.

“Kümme kostüümi on loodud, järgides usaldusväärseid tõendeid, mis on sajandite tagant meieni jõudnud. Tegemist on muuseumieksponaatide, entusiastide kollektsioonide, samuti fotode ja portreemaalide toel taasloodud rahvariietega,” ütleb näituse looja, kuraator Irina Barsegyan.

Näituse kangelannade hulgas on mitmed Eesti kultuuriloos väljapaistvad naised – Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre, Vene Teatri direktor Svetlana Jantšek, kirjastaja Valentina Kašina jt.

“Riietus on inimkonna materiaalse kultuuri oluline osa. Iidsetesse rõivastesse on kodeeritud visuaalsed loitsud ja rahvariided ise on tegelikult sajandite kestel kujutanud endast omamoodi loitsu. Enese teadmata loome me esivanemate traditsioone järgides rõivaid, milles kõlab kajana mõte, mida väga hästi teadvustasid meie esivanemad: inimkeha on püha ja vaim allub maailmakõiksuse seadustele. Pidulikke ja rituaalseid rõivaid luues juhinduti oma kaasasündinud maitsest ja ilutunnetusest.”

Rekonstrueeritud rõivakomplektid, mis sündisid spetsiaalselt selle fotosessiooni jaoks, on osa näitusest ning kujutavad endast autori loomingulist tõlgendust säilinud originaalidest. Ainus praktiliselt täitmatu ülesanne oli katta need rõivad „ajapaatina“ kullatolmuga, mis ongi ju originaali kõige hinnalisem koostisosa.

Meie kangelannade fotoportreed kajastavad naise välimust praeguseks juba peaaegu kasutusest kadunud rahvarõivastes ja vahendavad iidse materiaalse kultuuri ilu. Lisatud lood toovad vaatajani tiheda sideme esivanematega.

 Kuraator: Irina Barsegyan, teatrikunstnik, disainer.

Kujundaja: Galina Parmask, fotograaf.

Info leiab ka muuseumi kodulehelt.

Näitus jääb avatuks kuni 5. veebruarini 2023.