Olete oodatud Aime Jürjo näituse “Minu sada aastat” avamisele reedel, 11. jaanuaril kell 17 Vabaduse galeriis.
Näitus on avatud 12. – 30. I 2019.

Aime Jürjo (1928) tuli eesti kunsti kohe pärast kunstiakadeemia (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut) lõpetamist 1953. aastal. Ta on loonud skulptuure – portreesid, dekoratiivplastikat, aga ka mitmeid avaliku ruumi teoseid nagu “Mängivad lapsed” Porkuni külas 1969. aastal, Eesti piibli monument Jüri kiriku aeda 1989. aastal. Aime Jürjo õpetas skulptuuri algul Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis 1953 – 1961 ja siis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1971 – 1986, kus ta viimased kuus aastat oli skulptuurikateedri juhataja.
Kolmemõõtmelise kunsti kõrval on kunstnikku üsna pikalt paelunud ka joonistus ning iseäranis akvarell ja pastell, aga ka kollaazh. Tema viimaste aastakümnete huviorbiidis on olnud mälu – seda nii paiga mõttes, mida võis näha Vabaduse galerii eelmisel näitusel “Aeg meenutada” viis aastat tagasi, aga ka laiemalt lähedaste inimeste, oma vanemate ja nende eluseikade tähenduse ülekandumisega kunstnikku enda ellu.
Praegust näitust võib vaadata tagasivaatena, kuid kindlasti mitte elutöö kokkuvõttena. Vägagi teadlikult on Aime Jürjo keskendunud seal paarile üksteist toetavale liinile.
Tema portreeloomingust saab ettekujutuse loovate naiste – kunstnike, kirjanike portreede (“Viive Luik”, 1987; “Mall Tomberg”, 1983; “Mare Mikoff”, 1976 jne) kaudu, mis on ühteaegu tagasivaade kunstniku enda käekirjale, võtetele, millega ta on toonud välja portreteeritule iseloomuliku just sel ajal, laiemalt portreezhanrile eesti skulptuuris 1970ndatel ja 1980ndatel, aga ka naisekujutamise viisile.
Tugevate loovate naiste portreede galeriile loovad tausta loodusest ajendatud akvarellid-pastellid ning ka oma isale pühendatud mälu sektsioon, kus kunstnik oma isale kuulunud Vabadussõjaks trükitud kaardi fragmendi põhjal puudutab ühtsuse, ühistegevuse, aga ka seda lõhkuvate tegurite teemat. Ehk toob millegi, mis oli väga päevakajaline sada aastat tagasi, oma isikliku ajaloo kaudu ja abil praegusesse aega.