Kirjanik Kalle Käsper avaldas sel teisipäeval eesti rahva lemmiklehes ühiskäimlate-vastalise arvamusloo. Ega sellest pole midagi. Kirjanike sekkumine sotsiaalseis küsimusis on ainult tervitatav. Näiteks 5. X loomeliitude ühine Paljassaare ökoaktsioon, mis teenib kõrgemaid huve. Mis on isand Käsperile ta varasemate meelsusavalduste põhjal kindlasti meele järele. Kõrgemad huvid, ma mõtlen.
Miskipärast on isand Käsper on peldiku-ristikäigul lähtunud täiesti valest eeldusest, just nagu oleks ühised käimlad võrdõiguslaste (= feministide) kurikaval vandenõu. Seejuures hakkab ta lausa demagoogiliselt sarjama ja mõnitama: “Seistes peegli ees ja vaadates oma tigedatesse silmadesse mõtlevad need aktivistid: miks mina pole nii graatsiline kui Kaie Kõrb? Miks mina pole nii poeetiline kui Doris Kareva? Ja üldse: miks minul pole armastusega vedanud nagu sõbrannal?
Ning leidmata nendele küsimustele vastuseid, hakkavad nad vihkama kogu inimsugu, ja eriti kõike, mis on seotud selle inimsoo jagunemisega omakorda kaheks sooks.
/—/
Nende ümberkorralduste ohvriks olemegi sattunud meie. Soolise võrdõiguslikkuse aktivistidele ei meeldi miski: ei see, et mehed saavad rohkem palka, ega see, et nad on parlamendis enamuses.” Ja veel: “tänu taevale on enamik naisi siiani siiski veendunud meeste suuremas võimes genereerida ideesid ja üldse kainelt mõtelda.” (“Pissides Dorise kõrval”, SL Õhtuleht 20. IX).
Kuidagi häbi on kirjanikuna lugeda teise (samuti liidu liikmest) kirjaniku lausjaburust, vihkajalikku eneseväljendust. Eriti võigas on siin Kaie Kõrbi ja Doris Kareva nimega manipuleerimine.
Vaenu õhutamine, nende tümitamine, keda ühiskond (sageli just meedia, aga eriti eesti mehe “terve mõistus”) niikuinii tümitab, ei ole valgustatud kirjanikule, kes kultuurituld taga nutab, üleüldse paslik. Teine sel nädalal samasse ämbrisse astunud mees on Olev Remsu (vt mu kirjutist lk 16). Mäletan näiteks, et kadunud Unt nimetas end feministiks. Ja tahtmata laskuda pikemasse väitlusse, kas see mul ka praktiliselt õnnestub, siis juhul kui “normaalset, markeerimata, elutervet keskteed” esindab Käsperi pime vaen, olen minagi paadunud võrdõiguslane.
