Viimase kuu kestel on olnud lausa kunstiauhindade sadu. Viimatine, Sadolini kunstiauhinna üleandmine toimus pidulikult sel kolmapäeval. Õige pea on oodata lisa kultuurkapitali preemiatena ning kui kunstil hästi läheb, siis tuleb Eesti Vabariigi aastapäeval ka riigi kultuuripreemia.
Enamik kunstitunnustusi – auhindu ja stipendiume – on riigi rahastatud, iseäranis kui mõelda nende rahalise suuruse peale. Erakapitali toetused on vaid mõne filantroobi või kunstisõbraliku asutuse kanda. Seda enam tuleb nende ettevõtmist toetada, olgu või sümboolselt, kui riigi, s.t maksusoodustuse, tasandil pole sinnani jõutud. Iseäranis pean siin silmas meie oma eratoetajaid, nagu seda on Noore Ehte Fond, Lions Club Tallinn Hansa asutatud Adamson-Ericu noore kunstniku stipendium või Konrad Mägi SA, kes klassiku loomingu uurimise ja rahvusvahelise tutvustamise kõrval toetab ka noori kunstiajaloolasi.
Kunstnike liidu aastalõpu kogunemisel anti üle veel üks eratoetus – G-galerii aastapreemia. G-galerii on kunstnike esiletõstmisel näidanud järjepidevust, esimest korda anti auhind üle 1993. aastal, 2006. aastast peale tehakse seda koos Hollandi kunstimaterjalide firmaga Royal Talens. Kui Noore Ehte Fond on valiku tegemiseks kutsunud kokku žürii, siis G-galerii on kaasanud kunstiteadlase, kelle abil tehakse lõplik valik. Tänavune laureaat on maalikunstnik Mara Ljutjuk.
Ka Akzo Nobeli Baltics ASi ehk AkzoNobeli (varem Sadolini) auhind ei ole viimaste aastate nähtus, seda antakse välja 1995. aastast. Valikul lähtutakse ideest „Värv kui kunst“ ning mainekad kunstiasutused (Eesti kunstimuuseum, Tartu kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, EKL, EKKM ja Kunst.ee) esitavad oma kandidaadid, võitja selgub Akzo Nobel Baltics ASi töötajate hääletuse tulemusel. Kandidaadid ei ole mitte ainult väärikad, vaid on toonud meie kunsti ka uusi tuuli. Tänavused kandidaadid on Mihkel Maripuu, Sigrid Viir, Kristi Kongi, August Sai, Angela Maasalu ja Lola Liivat. Preemia pälvis Lola Liivat. Institutsiooni suurust arvestades pole ka imestada, et auga kaasnev preemia on märkimisväärne – 5000 eurot ning kandidaatide teostest koostatakse kunstikalender.
Aasta lõpul avaldasid tunnustust ka vabagraafikute ühendus ja metallikunstnike liit. Aasta graafikuks nimetati Kalli Kalde ja aasta nooreks tulijaks Mark Antonius Puhkan. Metallikunstnike Ede Kurreli preemia läks Mari Käbinile. Kuigi EKLi alaliitude auhinnad ei ole rahaliselt suured (ega saagi olla, kui mõelda, et auhinnaraha on saadud üldjuhtumil kultuurkapitalilt ning ka siis on sihtkapitali nõukogul õigus otsustada, kas anda raha või mitte), on neil ometi tähendus – kolleegide tunnustus, graafikute puhul kaasnes sellega möödunud aasta laureaatide kujundatud aukiri ja metallikunstnike puhul rändauhind – grand old lady Ede Kurreli vaskvorm.
Kultuuriminister Tõnis Lukas andis üle ka Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid. Seekordsed laureaadid on graafikaüliõpilane Maria Erikson, tekstiilikunsti üliõpilane Maryliis Teinfeldt-Grins ja vabade kunstide üliõpilane Aksel Haagensen. Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi makstakse kunstniku teoste kasutamise eest riigile kogunenud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot ning siingi kaasneb otsese rahalise toetusega sümboolne toetus: laureaadid pälvisid Eesti kunstimuuseumi kuldkaardi, mis tagab neile eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse. Laureaatide valiku tegi paljude osalistega žürii, mis koosnes mainekate kunstiasutuste esindajatest.
Autasusid võiks muidugi rohkem olla, kuigi ka siis ei kao paradoks, et ikka jääb tähele panemata mõni tähelepanuväärse teoga hakkama saanud looja ning auhindade tähendus ja väärtus kipuvad kaduma efektsemate ettevõtmiste rägastikus. Kuid üldpilt, isegi viimase kuu aja põhjal, ei ole paha: laureaatide mitmekesine valik kõneleb kunsti ja kunstielu heast tervisest.
