Kogu tsükli lõpetab pidulik lõppkontsert Mustpeade majas, kus astuvad üles esimese auhinna saanud õpilased, misjärel parimatele antakse üle ka auhinnakarikad. 2008. aasta sügise seisuga õpib meie põhiastme muusikakoolides 11 354 noort pillimeest. Seitsmes regioonis korraldatud võistlustel osales kokku 627 noort mängijat. Salvestusvooru saadeti edasi 325 salvestust, neist 187 valiti osalema lõppvoorus.
Võistlus toimus mitmes vanuserühmas ja lõppvooru arvuliseks tulemuseks oli 103 esimest, teist või kolmandat kohta ja rida diplomeid. Konkursside žüriides osales spetsialiste ka väljastpoolt Eestit: saksofonižüriis Kai Ruskeepää Sibeliuse akadeemiast, flöödižüriis Heli Talvitie Helsingi muusikainstituudist, klaveriõpilaste konkursi žüriis Katarina NummiKuisma Sibeliuse akadeemiast ning Toms Ostrovskis Riia muusikaakadeemiast, trompeti, metsasarve ja trombooniõpilaste konkursi žüriis Mārtiņš Jauģietis Riiast. Heli Talvitie osales meie konkursižürii töös ka kaks aastat tagasi ja kui ta eelmisel korral pani tähele õpilaste kramplikku lavalist olekut, siis sel korral märkis ta tuntavat edasiminekut lavalise julguse ja musitseerimisvabaduse osas. Katarina Nummi-Kuisma oli küll meie konkursi žüriis esmakordselt, aga, osalenud eelmise aasta mais Tartus peetud konkursi žüriis, kohtas ta siin mitmeid tuttavaid mängijaid, kelle edasiminekut ta tunnustas.
Meie oma spetsialistid, kes meie võistlusi on korduvalt hinnanud, tõstsid sel aastal esile taseme ühtlustumist lõppvoorus. Rõõmustas see, et lõppvooru jõudis õpilasi 46 koolist: seega oli üle poole neid koole, kel märtsi lõpus Tallinnasse asja! Ja veelgi rõõmustavam, et neist 35 kooli õpilasi pärjati ühe või teise instrumendi konkursil auhinnalise kohaga. Nende hulgas oli sel aastal ka suur hulk väikese õpilaste arvuga koole. Esirinnas oli tavapäraselt Nõmme muusikakool (12 auhinnakohta), temale järgnes tänavu esmakordselt osalenud Tallinna muusikakeskkool (10 auhinnakohta). Seitse auhinnakarikat said Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli ja Tartu H. Elleri muusikakooli põhiastme õpilased. Pärnu, Tallinna ja Rakvere muusikakoolidel on võistluselt kirja panna viis, Tartu I muusikakoolil, Narva, Viimsi ja Viljandi muusikakoolil neli auhinnalist kohta. Kuressaare, Tabasalu ja Türi koolide õpilased teenisid välja kolm auhinnakarikat. Aga eriti rõõmustab see, et konkursil jõudsid lõppvooru ja saavutasid ühe või kaks auhinnalist kohta koguni 15 väikese õpilaskonnaga (50–150 õpilast) kooli nagu Keila, Kiili, Kose, Kunda, VäikeMaarja, Elva ja Abja muusikakool. See näitab, et hästi õppida ja õpetada saab igal pool. Suur tänu meie headele õpetajatele, kes teevad ka väikestes keskustes tublit tööd!
Nagu ikka, on kõige suurem konkurss meie kõige suurema õpilaste arvuga instrumendil – klaveril. See kindlustab ka väga kõrge taseme. Rahul võib olla ka puupillide „püramiidi” alumise külje laiusega. Vaskpuhkpillide osas on laienenud ja arenenud trompeti levik ja tase. Ülejäänud vaskpillide puhul saab pisukesest õpilaste arvu kasvust rääkida vaid trombooni ja tuuba puhul. Sel põhjusel on vaskpillide seas ka kõige väiksem konkurents. Siiski tahaks näha, et märgatavalt kasvaks ka vaskpuhkpille õppivate noorte arv.
See oleks hea eeldus ka nii puhkpilli- kui sümfooniaorkestrite tegevuse hoogustumisele. Kokkuvõtteks: on tore, et meil on siiski veel nii palju noori, kes ei pea paljuks individuaalset tööd oma instrumendiga ja kes tahavad muusikamaailma lõpututes labürintides avastada üha uusi ja uusi nurgakesi. Tore, et on õpetajaid, kes neile selle reisimise on huvitavaks ja köitvaks teinud. Pole lihtne võistelda Interneti kergelt käes näiliste avarustega, pakkuda selle asemel vaeva nõudvat liikumist horisondi poole, mis pealegi kogu aeg eest ära läheb. Palju õnne kõigile sellel teel astujatele!
Informatsioon konkursi tulemuste kohta aadressil www.eestimuusikakoolideliit.ee: Konkurss 2009