Seltsi põhikirja projektis otseselt keelestiiliküsimusi  mainitud pole. Punktis 1.3 nimetatakse, et seltsi eesmärk on „ühendada akadeemilise haridusega ajakirjanike, uurijate, üliõpilaste ja teiste huviliste püüdlusi, elavdada ajakirjandusalast haridust, enesetäiendamist ja uurimistööd”. Milles täpsemalt peaksid seisnema need püüdlused, haridus ja enesetäiendamine?

Meil on vähe avalikku ja asjatundlikku arutelu ajakirjanduse olukorra ja arengu üle.  Puudub ka vastav foorum, kogu meediavaldkonnas ei ole ühtegi erialast väljaannet, mis paljudel aladel edukalt toimivad. Eestis ilmub ligemale sada erialaajakirja, aastaraamatud peale selle. Professionaalse avalikkuse järele on minu meelest eesti ajakirjanduses suur vajadus, see aitaks paremini vastu seista kommertsialiseerumisele ning aitaks kaasa eneserefleksioonile, mis tõuseb tänapäeva maailmas üha tähtsamaks. Ajakirjandus selle  sõna täpsemas tähenduses on kommertsiaalsete ja mõjustada püüdvate meediatoodete järjest tugevneva surve all, taandub meelelahutuse, reklaami ja suhtekorralduse ees. Ma ei arva, et meie tagasihoidlik selts siin midagi suurt korda saata suudab, aga midagi ehk siiski. Praegu on kujuteldav erialase arutelu elavdamine küll üksnes lootus, tegevuse taastamine on alles algusjärgus.