Muuseum kui ajaloo kirjutaja. Merle Karro-Kalberg vestles Mariann Raismaga
Eelmise aasta lõpus kaitses kunstiakadeemias doktoritöö Mariann Raisma, kes on uurinud, kuidas muuseum on end kehtestanud kultuurimälu vahendajana.
Eestlased on muuseumirahvas. Euroopa Liidu riikide hulgas on just Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume, kinnitab statistikaamet. Mida ütlevad meie muuseumid aga meie enda kohta, milliseid minevikukäsitlusi on eri aegadel loonud ja kuidas meie ühismälu kujundanud?
Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma on otsinud doktoritöös „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ vastuseid just nendele küsimustele. Ta vaatleb muuseumide ja võimu suhet eelmise sajandi kolmel murranguperioodil: Eesti vabariigi loomine, Nõukogude aja algus- ja taasiseseisvumisaeg.

JAAN ÕISPUU: Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.

Eestis toimuv läheb ikkagi korda
Noorte väljarände teemal arutlevad Kadi-Liis Saar, Marin Mõttus, Terje Toomistu, Aro Velmet ja Aet Annist.

Loe ka, mida kirjutab Kärt Kelder uuringust „Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine“.

MART LAAR: „Näitame klassi!“
Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis

ÄLI-ANN KLOOREN: Aukartustäratava tiitlite nimistuga helilooja ja dirigent
Eesti Rahvusringhäälingu (varasema nimega Eesti Raadio) aasta muusiku tiitlit on välja antud 1982. aastast ja esimesena omistati see Kalle Randalule. Eelmisel sajandil jagati seda aunimetust pikemate vaheaegadega, 2001. aastast on aga sellest saanud iga-aastane traditsioon ning 2023. aastal lisandus aasta muusiku väärikasse nimekirja helilooja ja dirigent Pärt Uusberg.

ENELI KINDSIKO: Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga. Kui Instagramis laetakse üles ja jagatakse ühe päevaga üle maailma umbes 95 miljonit postitust, siis „sõidavad“ Instagrami kasutajad iga päev maha u 9,5 miljonit kilomeetrit. Meil on ainest rääkimaks suurenevast hõikereostusest.

EGERT JUUSE, RINGA RAUDLA: Regulatiivne liivakast. Võluvits või Pandora laegas tehnoloogia ja regulatsioonide võidujooksus?
Kuigi regulatiivsed liivakastid on leidnud rakendust paljudes riikides, on Eestis seni piirdutud vaid põgusate aruteludega selle poliitikainstrumendi üle. Artiklis avame regulatiivsete liivakastide olemust ja võimalusi, mida need poliitikakujundajatele pakuvad ning võimalikke tagamaid, miks Eestis suhteliselt ettevaatlikult seda tööriista rakendatakse.

PAAVO MATSIN: Reisikiri. „Lenini valss“ Soomes
Soome ja Eesti on väga erinevad maad. Happy hour algab naabermaa kõrtsides juba hommikul või keskpäeval, linnad võivad mõne aastaga teha suuri arenguhüppeid (näiteks Tampere oma trammitee ja spordirajatistega) ja ka eesti kirjandust võidakse Soomes vastu võtta kuidagi hoopis teisiti kui kodumaal.

Arvustamisel
Karin Hallas-Murula „Eesti teatrimajad“
Sven Vabari „Ribadeks tõmmatud linn“
Mikk Tšaškini „Paberist linn“
Marshall Sahlinsi „Kiviaja majandus“
Gunnar Männiku „Ülekoormusvigastused muusikutel“
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio „Väike korstnapühkija“
Tallinna Linnateatri „Nõusolek“
Vanemuise „Neljas õde“
e⁻lektroni „Maastik. Keha. Meeleseisund“
näitused „Kohanemise kunst“ ja Hanna Samosoni „Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi“
DK Welchmani ja Hugh Welchman ajalooline draama „Talupojad“
mängufilm „Leegitsev taevas“

Esiküljel Mariann Raisma. Foto Piia Ruber