Nende endi tutvustusest loeme: „Meie repertuaari kuuluvad X–XV sajandi Euroopa muusika nii ilmalikud kui ka vaimulikud meloodiad: armastus-, sõja- ja veini-, gregooriuse laulud jpm. Toome kuulajateni sajanditevanuseid muusikahitte, püüdes edasi anda nende meloodiate tunneterohkeid mõtteid. See kaugete aegade tagune muusika on värviderohke ning läbi põimunud sügavamõttelistest muusikalistest kujunditest. Tähelepanelik kuulaja võib ära tunda mitmete muusikastiilide väikesi mõjutusi (jazz, hispaania rütmid, iiri rahvamuusika, araabia laad jne). Erinevate kõlavärvide saamiseks kasutame järgmisi instrumente: nyckelharpa, plokkflöödid, gemshorn, traversflöödid, tarbuka, djembe, tamburiin, mitmesugused värvlöökpillid, kannel, basskannel, lauto, fiidlid ja hääled.”
Ansambli põhikoosseis on praegu viiene, valdavalt kõik muusikatudengid: Janno Pokk, kunstiline juht ja lugude arranžeerija (nycelharpa, vokaal, löökpillid), Anna-Liisa Eller (kannel, plokkflöödid ja viled, löökpillid, ka kostüümidisainer), Maarja Uus (plokkflöödid ja viled, lauto, löökpillid), Endrik Üksvärav (vokaal, löökpillid) ja Mikk Dede (laul). Nelja tegutsemisaastaga on koosseis peaaegu tervenisti teisenenud, algpäevadest on initsiaator Janno Pokk. Küsin temalt ja Anna-Liisa Ellerilt, kas meie vana ja varajase muusika tegijate spektris on mõni värv puudu? Miks oli vaja veel üht gruppi?
Janno Pokk: Ei, mitte et midagi puudu või liiga oleks … See ansambel tekkis mul n-ö peas, lihtsalt idanes mõte ja tahtmine vana muusikat kuidagi ettekantavaks teha. Tihtipeale on üht vana ja ilusat lugu kõigest 8-9 takti, ent selles on peidus nii palju aredusvõimalusi. On inspireeriv, kuidas teda voolida, sulandada mitmesuguste stiilielementidega, anda talle kuju ja vorm. Ja mängida teistele. Ansambli stiil on vägagi vaba, väga erinevad muusikastiilid ja elemendid on kokku sulandunud. Meil on kavu igasuguse meeleolu jaoks, sellepärast võime sobida mitmesuguste kuulajate-kutsujate eelistustega. Varsti tuleb võimalus mängida Taavo Remmeliga, kes on väga hea kontrabassimängija, ja siis läheneme mängustiililt jazzile, aga põhjaks on ikka vana muusika. Natuke hiljem tulevad kontserdid basskitarriga – Kaarel Liiv on suurepärane kitarrist! Kui meil on võimendust vaja või lindistame, siis tegeleb meiega Margo Kõlar. Ta on selle ala parimaid. Ise helilooja, muide doktorikraadiga, tajub ja mõistab ta meie taotlusi suurepäraselt.
Kas kogu ansambel on improvisatsioonivõimeline?
Anna-Liisa Eller: Arvan, et üle poole meie muusikast koosnebki improvisatsioonist. Põhjad on paigas, aga kõik on võimelised ja valmis improviseerima. Kõik peavad meil olema loomingulised, see on eeldus.
J. P.: Pille hoiame ja harjutame kodus. Iga proovi võtame maksimaalse keskendumisega ja anname endast parima. Me tuleme kokku ja musitseerime. Aga sellele eelneb väga põhjalik kodutöö: mõtlen kõik valmis, kirjutan igaühele valmis tema noodid ja vihjed, et proovis saaksime minna võimalikult kiirelt kohe loo kallale. Aga teatud ühes suunas mõtlemine, see on endastmõistetavalt äärmiselt oluline. Me naudime oma mängimist.
Kus ja kellele esinete? Eesti muusikutel on esinemisvõimaluste vähesus ju igapäevane probleem. Te näite säravat!
A.-L. E.: Me oleme väärt ansambel ja meid hinnatakse väärikalt. Isegi Eestis. Näiteks neli suve järjest oleme esinenud Pärnu hansapäevadel, samuti Lihulas. Muide, meie nimi oligi seni Hansa Trubaduurid. Nüüd oleme Revali omad.
Kas 2011. aasta kultuuripealinna omad?
J. P.: Selle üle tasub veel mõelda! Meil on tellimusi ka Eesti Kontserdi ja Corelli Consorti kaudu. 6. detsembril oli kontsert Maidla mõisas, 13. detsembril on Toompeal Teaduste Akadeemia majas. Aga meid kutsutakse ka mitmesugustele pidudele ja sündmustele. Võime ju esineda ükskõik millises ruumis, kas või õues. A.-L. E.: Oleme käinud ka välismaal, just Hispaanias. Aastaid tagasi tutvus Janno siin Agustin Maruriga, kes mõne aja pärast helistas ja kutsus meid esinema. Sõpru on järjest juurde tulnud ja nüüd oleme korduvalt sealmail käinud. Meie käekiri sobib hästi nende temperamendi ja arusaamisega muusikast. Hiljuti salvestati meie kaks kontserti XII sajandist pärit St. Eufemia kirikus Palencias. Selle salvestise peale on meil leping Hispaania plaadifirmaga EMEC Discos. Plaadid peaksid meieni jõudma jaanuaris.
On teie ansamblitöös ka eeskujusid?
J. P.: On. Suur eeskuju oma ääretult põneva muusikaga on Hispaania ansambel Hesperion, mille juht ja muusikalise näo kujundaja on Jordi Savall. Meeldivad veel paljud.
Kes kirjutab teie kavu tutvustavad tekstid?
J. P.: Meie Anna-Liisaga kahasse. Tõlgetega on muidugi raske, sest vanaportugali või vanahispaania või vanaprantsuse, bretooni, ladina, araabia keel – nende spetsialiste annab otsida! Meil on üks lugu ka Tiibetist, õnneks instrumentaalne! Aga uurida ja otsida on väga põnev. Anna-Liisa muide kujundab ka kavad. Ta on väga andekas: esineme kostümeeritult – rõivad disainib ja õmbleb just tema.
Janno, õpite EMTAs ise rahvamuusikat. Kas tajute, et sajandeid tagasi oli muusikal inimese jaoks teistsugune tähendus? Teie olete siin ajastute vahel ju nagu tõlgid.
A.-L. E.: Kahjuks me ei tea päriselt, kuidas just mängiti. Säilinud on ju vaid fragmendid, viisid, teemad. Elav esitus oli kindlasti midagi muud.
J. P.: Usun, et lauldi ja tantsiti ja rõõmustati ja nauditi nii nagu praegugi. Kirikumuusikasse suhtuti aga kindlasti teiste tunnetega, kui seda praegu tehakse …
Mis siis muusika teie meelest üldse on?
J. P.: Oo, see on väga palju. Nagu aatomid, elektronid, neutronid omas paratamatus või määratlematus liikumises. Muusika – see ongi pidev mäng lõputu liikumisega.
Ansambliga käis tutvumas Virve Normet