Puu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju. Peeter Talvistu vestles Anti Saarega
Anti Saar: „Joonistan näiteks diivanil „Esimest stuudiot“ või midagi säärast kuulates. Selle saate ajal on väga hea puid joonistada: saatekülaliste jutt on sageli puisem kui ükski elus puu.“
Anti Saar võttis mõne aasta eest oma raamatute kirjastamise enda peale ning viimased teosed on ilmunud tema enda Kolme Elu nimelise kaubamärgi alt. Äsja avaldatud kogumikuga „Puu põndakul“ on ta soovinud seada lugeja kogemust veelgi enam oma äranägemise järgi ja joonistanud ise raamatusse ka pildid. Nagu raamatu pealkirjas sõnastatud, on kujutatud peaasjalikult künkal kõrguvat puud – ja õige mitut.

KAISA LING: Kes kuntsi teab, see kuntsi peab
Lugedes ja vaadates Anti Saare raamatut „Puu põndakul“

HANNO SOANS: Anti Saare jõudeaja võrsed
Keeldumine flirdist moekusega teeb Saare raamatust meeldivalt perifeerse, meeldivalt enesekeskse teksti.

Henrik Visnapuu auhind

KATRIN AAVA: Õppejõudude läbipõlemise põhjused
Kõrgkoolides domineeriv võistlemisele ja saavutustele keskendatud organisatsioonikultuur tekitab ebakindlust, ärevust ja haavatavust ning loob soodsa pinna kiusamisele.
Läbipõlemine on viimastel aastatel jõuliselt esile tõusnud teema. Inimarengu aruande kohaselt on Eesti inimene Euroopas sotsiaalse isoleerituse poolest esirinnas, depressioonirisk on igal neljandal ja ärevushäirerisk igal viiendal täiskasvanul. Kuidas on aga lood õppejõududega? Akadeemilised töötajad on üks suurima läbipõlemis- ja stressiohuga silmitsi seisvaid ametirühmi. Uuringu „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ põhjal tunnetab iga teine akadeemiline töötaja Eestis töö pingelisust, kurnatust ja enda töö mitte väärtustamist.

RAIVO SOOSAAR: Milline peaks olema maksusüsteem?
Ökonomistide arvates on maamaks priima, sest maad ei saa ära peita ega Eestist Lätti minema viia.
Akadeemilised maksupoliitika käsitlused erinevad poliitikas levivatest sageli suurel määral nii küsimuste püstituselt kui lähenemise viisidelt. Ilmselt ei ole liialdus öelda, et kõrgkooliõpikutest, Mirrlees Review’st, teadusartiklitest jm vaatab vastu hoopistükkis teine maailm. Pahatihti seda, mida ökonomistid fännavad, üldsus kirub. Ei ole midagi imestada, kui meedias domineerib lobigruppide „ökonoomika“. Maksudele mõtlemine on siiski vajalik, kui me ei suuda korda saata imet, millesse paljud näivad uskuvat, ning tahame Põhjamaadest palju madalamate maksudega pakkuda Põhjamaade tasemel avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja mahtu.

Elu lülitid. Prof Ago Rinken uurib G-valkude ja retseptorite funktsioneerimise aluseid. Margus Maidla vestles Ago Rinkeniga
Tartu ülikooli bioorgaanilise keemia professor Ago Rinken on teadlasena pühendunud peamiselt ühe valguperekonna – G-valkudega seotud retseptorite uurimisele. Retseptorite abil toimub valkude suhtlus teiste valkudega ning retseptorid on ka uute ravimikandidaatide ja paljude juba olemasolevate ravimite sihtobjekt. Loomulikult on olnud viljaka tegevuse käigus ka teisi teemasid, ja nagu professor jutuajamise käigus mitmel korral välja toob, ei ole keemia üldse keeruline valdkond, kui endale selgeks teha selle sisemine loogika.

MARKO MÄGI: Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Emotsioonide rohkuse tõttu on esmatähtis mõista konflikti sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, selleks et tungida konflikti olemusse.
Mitmed linnud põhjustavad inimesele tegelikku või oletatavat kahju, vastandades huvigruppe. Üldiselt keerukas konflikt võib mõjutada looduskaitset ja ühiskondlikku ruumi ning lõppeda linnukaitse ja teiste valdkondade vastandumisega. Tähtis on aduda probleemi erinevat tajumist ja vajadust valdkonnaalaseks koostööks.

Kinoskäik kui teraapia. Aurelia Aasa vestles Johannes Lõhmusega
Johannes Lõhmus: „Lähenen endiselt igale filmile mõttega, et võib-olla on see mu kõigi aegade lemmikfilm. Tavaliselt küll nii ei lähe, aga tahan anda igale filmile võimaluse olla parim, mis ta olla saab.“

ÄLI-ANN KLOOREN: Detsember. Üllatused ja täis saalid
Detsembrikuu kontsertidel soleerisid ka sellised pillid, mida klassikalise muusika kontsertidel tihti ei kuule.
Kirjutada ülevaadet detsembrikuu kontserdielust on kõikidest kuudest ühtaegu kõige kergem ja kõige raskem. Kontsertide arv on meeletu, nende hulgast valikut teha paras peavalu. Kui nüüd sissejuhatuseks kohe kokkuvõte ära teha, peab tõdema, et meie muusikaelu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline ning ju seda teab publikki – mitte ühegi kontserdi puhul, kus käisin, kuulajate puuduse üle kurta ei saanud.

ANN MIRJAM VAIKLA: Kollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa
Kunstnikud Eglė Šimėnaitė, Juss Heinsalu, Marit Mihklepp ja Piibe Kolka osalesid pea kuu aega kestnud loomeresidentuuris, mille keskmes oli kunstnike ja kosmosekeskuses töötavate teadlaste mõttevahetus ning see, kuidas sissevaade teadusmaailma mõjutab kunstnike loomingut.

Nähtamatud sillad. Kaja Altvee vestles Yukinori Yamamuraga
Keraamikaosakonna juubeli puhul kutsuti loenguid pidama ja töötube tegema kaks kauget ammust sõpra: Ameerika Ühendriikidest East Carolina ülikooli endine professor Richard Spiller ja Jaapanist Osaka kunstiülikooli professor Yukinori Yamamura.
Vestlesin professor Yamamuraga enne tema ärasõitu keraamiku ning pikaaegse keraamika õppejõu dotsent Ingrid Alliku külalislahkes kodus jaapani kunstniku elust, loometeest ja Eestis kogetust.

INDREK SAAREPERA: Kas meie majad kaitsevad meid?
Mõned soovitused, mida kohemaid ette võtta, et astuda esimesed sammud elanikkonna kaitstuse parandamise suunas.
Kõigepealt oli varjualune: käepärastest materjalidest lihtne ehitis, mis andis inimesele kaitset külma, kuuma, tuule, vihma ja päikese eest. Varjualusest on ajapikku saanud keerukam ja mugavam maja, mille põhiülesanne on suuresti ikka sama – pakkuda kaitset vaenuliku keskkonna eest. Seda nad ka teevad, kuni meid ei kimbuta ekstreemsed loodusnähtused. Asukohaga on meil vedanud: maa Eestis ei värise, orkaane ei esine, üleujutused on väikesed. Kas meie majad pakuvad aga kaitset ka siis, kui juhtub midagi, millega ei ole neid projekteerides ja ehitades arvestatud? Mis siis, kui keegi tahab need meelega lõhkuda? Kas leiame seal varju, kui neid pommitatakse?

ANNI MARTIN: Kõige kestlikum on hoone kasutamine
Võib-olla jõuab linnahall siiski ära oodata, mil hakatakse hindama juba olemas maju ning tekib kohustus arvutada hoonete süsiniku jalajälge ja koormust keskkonnale.
Ehkki arhitekt Carl Elefante mõte, et kõige kestlikum hoone on see, mis on juba olemasi, ringleb erialaringkonnas ja poliitikakujundajate seas juba 2009. aastast, jääb see sageli kõigest loosungiks. Ilmekalt avaldus see taas eelmise aasta lõpus, mil tutvustati Tallinna linnahalli kandi uut kontseptsiooni, aga ilma linnahallita. Ilus, valus ja sümboolne akt linnalt, mille abilinnapea seisis naeratades mõned tunnid hiljem Pirita lillepaviljoni (kah nõukaaegne, kah mälestis, kah mõttetult kallilt ümber ehitatud) laval kõrvuti muinsuskaitseameti peadirektoriga, et vastu võtta pärandisõbraliku omavalitsuse tunnuskiri.

AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks
Selleks et jõuda veidi lähemale muusikale endale, oleks paslik pöörata tähelepanu kuulajalt hoopis looja(te)le.
Ehkki muusika mõistet kasutatakse päevast päeva erinevates olukordades eri nähtuste iseloomustamiseks, ei süveneta sageli sellesse, mis see muusika ise ikkagi on. Arutletakse küll selle üle, mida see mõiste võiks tähendada erinevates kontekstides (näiteks siis, kui kõne all on muusikaline kujundus või muusikalugu), ent tihtilugu unustatakse just muusika ise ehk see, mida selle mõistega tähistatakse.

Arvustamisel
Rein Raua „Katkurong“
Enno Tammeri „Tuumajaam aia taga“
Andreas Ventseli, Mari-Liis Madissoni, Mihhail Lotmani „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm“
kontsert „Jõuluks koju“
Tallinna Uue Muusika Ansambli show „Scrapyard 3.5“
näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“
loomeresidentuur „Taevakehad“
Narihiro Matsumoto näitus „35-39“
Ekspeditsiooni „Nüüd võib sellest rääkida“ ja „3õde“
Ugala teatri „Koju“
Rakvere teatri „Vallatud võtted“
mängufilm „Tõotatud maa“
Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival ehk IDFA