2024. aastal saab kunsti investeerimises näha pilti, mis ei jää oma keerukuselt ja erutavuselt alla selle kütteks olevatele kunstiteostele. Hoolimata ebakindlusest maailma majanduses on kunstiturg osutunud märkimisväärselt stabiilseks. Siin ei peegeldu üksnes selle tugevus, vaid see näitab, et juurdumas on kunsti tunnustamine elujõulise investeerimiskategooriana. Art Baseli, UBSi, Deloitte’i ja Arttacticu andmed paljastavad, et erinevalt traditsiooniliste investeerimisturgude volatiilsusest on kunstituru näitajad liikunud järjekindlalt ülespoole. 2023. aasta kevadel avaldatud andmed 2022. aasta kohta osutavad, et kaunite kunstide valdkonna nominaalne kasv oli 4,2%, samal ajal kui S&P 500 börsiindeks oli 6,6% languses.
Kunstioksjonid olid 2023. aastal kui kunstituru vastupidavuse ja dünaamilisuse manifest. Läbi aasta müüsid oksjonimajad üle maailma hulgaliselt töid rekordhinnaga, mis osutab kasvavale nõudlusele kõrgväärtusliku kunsti järele. Kiire tõusu tingis mitmete tegurite kombinatsioon: pandeemiapiirangutest taastumine, ostjaskonna laienemine tänu digiplatvormidele ning elav huvi blue-chip ehk likviidse kunsti vastu. Üks silmatorkavamaid nähtusi 2023. aastal oli sõjajärgse ja kaasaegse kunsti edu oksjonitel. Just nendes kategooriates purustati mitmed varasemad rekordid ja selles peegeldub kogujate kasvav huvi. Pöörde tõid ka digiplatvormid, kus pakkumiste tegemine on oksjonil osalejale lihtsam. Need meelitasid ligi hulgaliselt nooremaid kollektsionääre.
Tõusvad tähed
Tõusuteel on ka huvi nn tõusvate tähtede teoste ja uute piirkondade vastu, mis pakuvad värskeid perspektiive ja avavad uusi investeerimisvõimalusi. Mitmekülgne areng ei toimu ainult geograafia, vaid ka kunstivormide varieerumise mõttes: edu võib ennustada jätkusuutlikkusest ja eetilisusest lähtuvale kunstile. Selline nihe on osa üleüldisest liikumisest sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise ja tarbimise suunas. Kasvab huvi kogemuslike kunstivormide vastu (nt kunstirühmituse Teamlab näitus „Hõljuvad õied igavikumeres“ Kumus 11. XI 2022 – 7. V 2023), millega vaataja saab interaktiivselt suhestuda. Sellega ühtivad eelistused kogujate puhul, kes ei aja taga pelgalt esteetilist elamust, vaid soovivad n-ö sukelduda kunsti sisse.
2024. aastal jätkavad kunstioksjonid tõusuteel: osalejate kandepind laieneb ja rahvusvahelistub ning pakkumisprotsess saab hoogu juurde, kuna digiplatvormid on senise oksjonikorraldusega võrreldes läbipaistvamad ja efektiivsemad. Tehnoloogilised edusammud, eriti autentsuse ja provinentsi ehk teose päritolu tõestamise vallas, mängivad oksjoniturul lähitulevikus aina olulisemat rolli. Igikestva mure murdmiseks võltsingute pärast võetakse oksjonimajades tõenäoliselt verifitseerimisel kasutusele tehnoloogilised lisalahendused nagu plokiahel ja tehisaru.
Kas on muidki globaalseid kunstiturutrende? Esiteks võib ennustada, et laenude väljastamine kunsti tagatisel kasvab aasta lõpuks kogumahuni 29,2–34,1 miljardit dollarit, mis on õnnistuseks nii erakollektsionääridele kui ka kunstikaubandusettevõtetele ja, mis seal salata, ka pankadele. Kunsti tagatisel laenamine laieneb Euroopast Aasiani, mis tähendab kaugenemist selle senisest ajaloolisest põhipiirkonnast.
Teise mängumuutjana tõuseb esile osaomand, mis teeb investeerimise lihtsamaks ja paindlikumaks ning mille maht on üle miljardi dollari. Omada tükikest kunstiajaloost ei ole enam üksnes jõukate privileeg, vaid võimalus paljudele. Sellega laiendatakse kogujate kandepinda. Pöörde esirinnas seisavad edumeelsed millenniaalid ja Z-põlvkonna investorid, keda huvitab nii materiaalne kui ka mittemateriaalne kunst. Tegu pole üksnes investorite, vaid patroonidega, kes edendavad uut majandust, osates kunsti kui väärtust hinnata ja ära kasutada. See kasvav trend ei ole põgus huvi, vaid jõuline suund, mis annab märku seismilisest nihkest kunsti tajumisel – laulatatakse kirg ja finantsmõtlemine.
Ettevaatlikud Baltimaad
Baltimaadel näeb ettevaatlikku arengut globaalsete kunstinarratiivide taustal. Eesti, Läti ja Leedu kunstiturgu ühendava rikkaliku kultuuripärandi keskel põimuvad sügavad tunded ja kaasaegne pulss. Kuigi neis riikides on kunstiväli elujõuline, kaldutakse modernsuse ja postmodernsuse suunas ning ülemaailmselt tunnustatud kunstiikooni esilekerkimine Balti riikidest jääb esialgu silmapiiri taha.
Ettevaatlikus lähenemises väljendub austus kunagiste kunstiliikumiste vastu ja mõõdukus avangardsemate vormide omaksvõtmisel. Kuigi Balti kunstituru potentsiaal on küps, navigeerib see läbi raskuste, et jätta sügavam jälg maailmas, kus suurus ja tuntus on oluline. Väljakutsed, millega silmitsi seisame – turuosakaalu suurendamine ja mõjusate turunduskanalite loomine – puudutavad ühtviisi nii kunstilise terviklikkuse säilitamist kui uute alade kaardistamist rahvusvahelises kunstidialoogis.
Et parandada oma positsiooni kunstimaailmas, tuleb Baltimaadel toetada kunstnike järelkasvu ning ergutada nii institutsionaalset kui eraviisilist kunstikogumist ja metseenlust. Tuleks luua strateegilisi liite, kasutada digiplatvorme mitte ainult vitriinidena, vaid ka interaktiivsete ruumidena, mis laiendavad kunsti haaret. Sidemete tugevdamine kollektsionääride ja ekspertidega üle kogu maailma on ülioluline, et Balti kunstiväljast saaks kunstilise mitmekesisuse kese ja investeerimismagnet.
Balti kunsti puhul on selge, et seisame kuldse ukse lävel. Baltimaadel on investoritel ja kunstihuvilistel haruldane võimalus siseneda kunstiturule, kus väärtus ei ole veel saavutanud kõrgpunkti ning pind on kasvamiseks ja avastamiseks soodne. Just nüüd on õige aeg panustada Balti kunsti. Maailmastandardite peadpööritavate kõrgustega võrreldes seni tagasihoidlikud hinnad meie turul ei anna märku mitte väärtuse puudumisest, vaid potentsiaali küllusest. Kunstiost ei ole siin praegu lihtsalt tehing, vaid strateegiline investeering piirkonna kultuuririkkusesse, mille ülemaailmne tunnustamine ei ole enam mägede taga.
Balti riigid jätkavad oma identiteedi kujundamist rahvusvahelisel areenil ning iga kunstiteos, mis leiab tee mõnda kogusse, aitab kaasa kultuurilise ja majandusliku tähtsusega narratiivi loomisel. Aeg on küps: Balti sosinal on potentsiaali ülemaailmse kunstituru saalides kõlavalt vastu kajada.
Tõlkinud Triinu Soikmets
Ornela Ramašauskaitė on kunstituruekspert ja ArtXchange Globali tegevjuht.