Hiljaaegu jõudis Saksamaalt Eestisse kurb teade – lahkunud on Brigitte von Engelhardt. Paruness Brigitte von Engelhardt on tuttav paljudele eestlastele kui suur estofiil, inimene, kes Eestit tundis ja armastas ning kellel oli siin hulgaliselt sõpru. Brigitte von Engelhardti kodu Berliinis Charlottenburgis oli ikka lahkesti avatud neile eestlastele, keda Saksa-Eesti suhete arendamine ja tugevdamine ning huvi Saksamaa kultuurielu vastu Berliini tõid.
Brigitte von Engelhardt sündis 18. jaanuaril 1943. aastal Łódźis suurde perre, kus olid juba viis tütart ja poeg ning kuhu pärast Brigittet sündis veel üks tütar. Pereisa põlvnes vanast ja väärikast baltisaksa suguvõsast. Oma vanemate tutvumisest on Brigitte jutustanud, et kui ta ema noore neiuna kohtus oma tulevase abikaasa, Brigitte isaga, oli Saksamaal kasvanud tütarlapse esimene kokkupuude baltisaksa noormehega põnev ja eksootilinegi. Romantilistest tunnetest sai abielu ja rajati ühine kodu.
Kuid juba varsti tuli noorpaaril Baltikumist lahkuda. Brigitte on meenutanud oma kooliaega, mis algas 1949. aastal, kui nende pere elas Saksamaal sünges ja kütmata lossis, oli küll vaene, kuid ühtehoidev. Kõik Engelhardtide lapsed said hea hariduse ja jõudsid oma ametites kaugele. Brigittest kujunes hinnatud füsioterapeut, kes ravis haigeid lapsi ja pälvis oma patsientide tänulikkuse ning eluaegse sõpruse.
Kui Saksamaal hakkasid puhuma muutuste tuuled, aitas Brigitte von Engelhardt pidada sidet Lääne- ja Ida-Saksamaa vahel, toimetades itta olulist kirjandust ja luues sidemeid läänega.
Oma suguvõsa radadel olles sattus ta Eestisse ja kohe ka Rahvarinde esimesele kongressile oktoobris 1988. Muidugi avaldas see empaatilisele Brigittele sügavat muljet. Ta tutvus ka meie kultuuri ja poliitika tippude Lennart Meri, Enn Sarve, Ain Kaalepi, Jaan Krossi ja Ellen Niiduga. Kokkupuude selliste isiksustega kasvatas Brigitte von Engelhardtis huvi Eesti vastu ning soovi Eestit omariikluse taastamispüüdlustes aidata. Sõidud Eestisse sagenesid, huvi ja armastus süvenes. 1992. aastal oli Eesti Brigitte von Engelhardtile nii tuttav, et ilmus tema ja Thomas Maessi koostatud Eestit esitlev kogumik „Estland. Express Reisehandbuch“, mis näitab juba uut ja oma riiki hoogsalt taastavat Eestit.
Neist aegadest peale kujunes Brigitte von Engelhardtist üks Eesti-Saksa suhete käilakujusid. Ta juhtis aastaid Berliini Saksa-Eesti Seltsi, külastas igal aastal Eestit, korraldas eesti kultuuri tutvustamist ja aitas vahendada eesti kultuuritegelaste esinemisi Saksamaal ning varustas eestlasi uuema saksa kirjandusega. Eesti on teda 1998. aastal autasustanud Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgiga.
Ent Brigitte von Engelhardt oli rohkem kui ühiskonna- ja kultuuritegelane, ta oli Eesti ja paljude eestlaste tõeline sõber, lähedane omainimene, sõprade jaoks alati olemas ja abivalmis. Elujõulise ja rõõmsameelse Brigitte ootamatu surm tabas tema kaasteelisi ja lähedasi šokina. Sügava, tegusa, empaatilise inimesena jääb Brigitte von Engelhardt elama oma arvukate sõprade südametes ja heleda tähena särama Saksa-Eesti sõprussuhete ajaloo taevas.