„Täname ja tunnustame pärandi hoidmise ja arendamise eest!“ seisab tänukirjal, mille Võru linnavalitsuse esindajad 2. novembril toimunud muinsus­kaitseameti aastaauhindade üleandmisel vastu võtsid. Võru linn pälvis ametilt laureaaditiitli kultuuripärandit väärtustava kohaliku omavalitsuse kategoorias. Miks just Võru, on asjakohane küsida.

Vastuse leidmiseks tuleb minna tagasi aega, mil Eesti regionaalpoliitika ja -arengu sihiks seati rahvastiku koondamine suurematesse keskustesse. Kuigi eesmärgiks oli võetud tasakaalustatud areng, oli tagajärjeks Võru, nagu ka mitme muu väikelinna, taandareng kahaneva asustusega piirkonnaks. Väike­linnadest ja nende vanadest linnasüdametest liikusid välja töökohad ja teenused, koos nendega ka elanikkond. Paratamatult teevad tulusama töö- ja elukeskkonna valiku jalad. Jalad liikusid suurlinnade, sadamate ja lennujaamade poole. Väikelinnad hakkasid kuulsust koguma depressiivsuse kantsina, ehkki elukeskkond väikelinnas oli, on ja jääb inim- ja keskkonnasõbralikumaks kui suurtes tõmbekeskustes.

Suurte võimekate omavalitsuste kõrval on väikelinnad siiski leidnud oma raja ning mõnigi neist on võtnud eesmärgi korraldada linnaelu arengut pärandikeskselt, oma ajaloolisi linnasüdameid elavdades. Häid näiteid on õnneks palju ja nende seast paistab Võru silma oma mõtestatud süsteemse tegutsemisega.

Sammhaaval suure eesmärgi poole

2017. aastast alates on Võru linnavalitsus korraldanud mõttetalguid leidmaks arengustrateegiate koostamise käigus lahendusi elukeskkonna kohandamiseks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Neis aruteludes on Võru ajaloolises linnasüdames, Võru vanalinna muinsuskaitsealas nähtud nii arengupotentsiaali kui ka kitsaskohta.

Võrokesed muretsevad väga oma südalinna pärast. Neid häirib, et majad on koledad ja räämas, tänavad tühjad. Olgugi et võrreldes keskmise väikelinnaga on Võru südalinn päris kenake ja väikeärid saavad hakkama. Elanike muret arvesse võttes seadis linnvõim eesmärgiks, et linnaruumi areng peab algama just vanalinnast.

Pärast seda otsust on linnavõimu ja -rahva ühisel pingutusel tehtud sammud olnud väga süsteemsed: on koostatud vanalinna programm, avalik raha kulutatakse eeskätt südalinna korda­tegemisele ning samade eelistuste alusel taotletakse partnerlust ja raha mitmest projektist (Horizon 2020, +Cityx­Change, Rest0, LIFE IP BuildEST jt).

2018. aastast on Võru linn andnud ka restaureerimistoetusi eesmärgiga kaasa aidata muinsuskaitseala arhitektuuripärandi, linnaehitusliku eripära ja ajalooliselt väljakujunenud miljöö märkamisele, säilitamisele ja kaitsmisele ning vanalinna välisilme parandamisele.

Praegu suunatakse linna restaureerimistoetuse raha projekti LIFE IP BuildEST ajalooliste hoonete renoveerimise õpilabori hoonete omanikele projekteerimise seemnerahaks. Õpilabori toel loodetakse kolme aastaga südalinnas terviklikult renoveerida kaheksa ajaloolist hoonet. Peale korda tehtavate majade pakutakse ka teistele vanade majade omanikele eeskuju ja usaldusväärset nõustamist, et nad oma maja korrastaksid ja teeksid energiatõhusamaks.

Aasta lõpuni testitakse linnavalitsuses BuildESTi projekti raames ka Võru vanalinna ajalooliste hoonete omanike nõustamisteenust „Kuidas vanas majas mugavalt elada – väärtuslikku säilitades parandada energiatõhusust“. Linna­arhitekt, muinsuskaitseameti maakonnanõunik, energiatõhususe ekspert ja/või tehniline konsultant, linna järelevalve spetsialist ja novembri lõpust alates ka Tallinna tehnikaülikooli insener töötavad ekspertidena üheskoos omaniku kasuks lahendusi otsides. Nii ei ole vaja omanikul ise ametnike ja ekspertide vahet joosta ja eriarvamuste vahel ekselda.

Nähakse ette, et aastaks 2027 on elustiilide ja elukvaliteedi vahel tagatud püsiv tasakaal. Tuleviku-Võru ajalooline südalinn pulbitseb elust ja melust, on aktiivne, helge ja värviline. Linnajuhtide tegevust toetab aktiivne linnaelanik.

Kodanike algatusena on juba alustatud jutu-jalutuskäikude sarjadega „Linn, mis räägib lugusid“ ja „Mu liin mu kiil“. Võrokeelses ekskursioonide sarjas tutvustavad omanikud põnevate lugude kaudu linna ajalugu ja tänapäeva. Oma lugusid Võru linnast räägivad Võrumaaga seotud või Võrust pärit inimesed. Mirja Ots Võrumaa muuseumist on avaldanud kohalikus lehes ka hoonete lugude sarja. Koostöös muuseumiga on väärtuslikumad majad saanud tutvustavad infotahvlid.

Mitmekesise pärandi kodu

Valdava osa Võru linnasüdamest moodustab vanalinna muinsuskaitseala. Linnatuumik võeti riikliku kaitse alla 1973. aastal. Sestsaadik on muinsuskaitseala piire muudetud, liigendatud ja kärbitud. Nüüd koostamise lõpusirgel oleva Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu järgi lähtuvad muinsuskaitseala piirid 1912. aastast.

Võru kreisilinn asutati 1784. aastal Katariina II korraldusel Tamula järve kaldale Võru mõisa maadele. Mõisa nimetus, mis tulenes tõenäoliselt Veere (praeguse Koreli) oja nimest, jäi nii linna kui ka loodud kreisi nimetuseks. Võru loomisest tänapäevani säilinud eripära on tänavavõrgu range ruudustikmuster ja hoonestuse paiknemine tänavajoonel. Hoolimata linna kiirest arengust seadis selle looduslik asend (linnasüda on piiratud kolmest küljest veekoguga, neljandast sooga) laienemisele piirid, soodustas korrapärase planeeringu rakendamist ja säilitas kompaktsuse tänapäevani.

Linna arenedes linnatänavate ja kruntide struktuuri ei muudetud, küll aga alustati XIX sajandi alguses vanade hoonete lammutamist, et asendada need uutega, ennekõike linna keskväljaku ümbruses. Järgmine suurem hoonestuse muutus toimus pärast Teist maailmasõda, sõjategevusest põhjustatud põlengute järel. Nõukogude võim lammutas tollasele generaalplaanile toetudes hulgaliselt vanu puithooneid, et teha ruumi kortermajadele ning ühiskondlikele hoonetele, nt kultuurimaja Kannel, Võru spordikool-muuseum. Võrus ja muudes Eesti linnades andis kultuuriväärtusliku hoonestuse kadumine tõuke muinsuskaitsealade loomisele.

Tulevik on lootusrikas

2023. aastaks on uue hingamise saanud paljud vanalinna hooned, sealhulgas seni lootusetus seisus olnud puithooned. On remonditud ja juurde ehitatud elu- ja äripindasid. Kinnisvaraturg on elavnenud. Linnaruumi kujundus, haljastus ja tänavate rekonstrueerimine toob esile Võru ajaloolise eripära.

Esmalt vastandlikke arvamusi põhjustanud keskväljaku uuendamine arhitektide liidu „Eesti Vabariik 100“ programmi „Hea avalik ruum“ raames elavdas linnasüdant. Keskväljaku rekonstrueerimisega taastati linna endisaegne süda ning avati vaated Võru vanadele hoonetele. Keskväljaku ehitus ei läinud siiski probleemide ja vastuseisuta, sest selleks tuli maha võtta võrokeste seas armastatud park. Linna 234 aasta pikkusest ajaloost oli keskväljak pargina kasutuses viimased 60–70 aastat, varem oli see olnud 170 aastat keskne laatade jm kogunemiste plats. Uuendatud väljak avati 2019. aastal.

Võru vanalinnas leidub väärtuslikku igast ajastust alates selle loomisest kuni tänapäevani. Võru puhul on toodud eeskujuks oskust elu nõuetega kaasa minna, nii et keskkond paraneb, ja pärandist lähtuva arengu käigus säilitatakse vanalinna väärtused.

Võru tunnuslause on „Üts ummamuudu liin“ (üks isemoodi linn). Just sellisena ongi Võru väärt elukeskkond ja linnavalitsus väärib tunnustust kultuuripärandit väärtustava omavalitsusena. Oma ettevõtlikkuse ja tegutsemistahtega annab Võru silmad ette mitmele hoopi suuremale tõmbekeskusele. Linn kaasab, rahvas mõtleb kaasa ja ühiselt väärtustatakse ajaloolist linnasüdant.

Võru tunnuslause kannab endas südamlikku hõngu, väärtustab Võru elanikke, väljendab Võrule omast elamise ja olemise viisi, murdekeelt, omanäolist puitarhitektuuri, kaunist loodust, rahva toetavat suhtumist „umasse ja häässe“ ning omakultuuri tervikuna.