Hando Runnelil on kogus „Mõru ning mööduja“ kaks luuletust, „Mõni maastik“ ja „Lehmad lõhki“, kus väga jõuliseks mällu sööbivaks kujundiks on lehmad, kes söövad end ädala peal lõhki:
Ei lähe need lehmad meelest,
kes ädala peal läksid lõhki, ..
Ja lisab sinna otsa:
.. ei kaebesõnad kao keelest,
neid hõljutab õhtune õhkki.
Runneli looming ise on need „kaebesõnad“, mis ei kao keelest, mida õhtune õhk hõljutab. Kui kuskil on sumedal suveõhtul või mõnel muul ajal (ise tehtud) elava muusikaga piduõhtu ja pärast saabub vaikus, siis võib kuulda, kuidas üle udulooris järve kajavad vaikselt veel mõne Runneli laulu sõnad. Runneli looming on nii võimas, et kõnetab kõiki, tema looming on nii laialdane, et toob meelde tema sõnad:
Maailm on suur
suurem kui sai
millele määrida moosi.
Runneli loodu on samuti suur, suurem kui maailm ning mitmekesine, ehkki kriitikud ei suvatse seda teinekord märgata.
Tänu sellele, et Runnel on nii vägev looja, on tal üldiselt vedanud ka arvustajatega. Paljud on ta loomingut märganud ning Runneli loodust innustust saanuna pole ka ise arvustades jäänud pelgalt kirjeldajaks, sisu ümberjutustajaks, vaid tõusnud kriitikuna samuti loojaks. Hea ning asjakohase arvustuse saamiseks on möödapääsmatu, et looja ning kriitik jagaksid sama esteetilist ruumi. Kriitikute niisugustest töödest oli lust kokku panna raamat „Nii nagu taevas ja maa ehk 60 aastat Hando Runneli loomingut“, mis sisaldab 33 autori arvustusi. Kunsti mõtestamise juures on Hando Runnelile olnud oluline tõdemus, et „Kunst on raami võetud elu“, seepärast on raamatus raamistatud teiste arvamused Runneli loomingu kohta tema enda luule ning esseedega kriitikast.
Kõige halvem on, kui kellestki kirjutades-rääkides leitakse tema iseloomustamiseks üks-kaks märksõna ja siis arvatakse, et inimene ongi ammendatud ainult selle ühe-kahe omadusega. Kui Runnel luulesse tuli, siis iseloomustati teda esiti kui luuletavat maapoissi. Muidugi oli ta maalt ja maa on talle oluline ka praegu, aga kui tal poleks olnud suuremaid vaimseid püüdeid, siis ta olekski vast maale jäänud. Tema suhet maaga kirjeldavad ilmselt kõige valus-ausamalt luuleread:
Ei mullast sul olegi enam suurt lugu,
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul põldude hääl.
Kui vaadata Runnelit kui kirjastajat ja Ilmamaad, siis kõige rohkem võiks Ilmamaad pidada Runneli taluks. Kogu tema (meie) kirjastus on pigem elamisviis, kus on häid ja halbu aastaid, aga seda ei saa võtta ärina, äriettevõttena, kuigi juriidiliselt ta nii kirjeldub.
Miks kellegi looming kõnetab rohkem kui teise oma? Miks mõni luuletus täidab luule ainsat ülesannet: peatada sind ning samas liigutada? Geniaalset loomingut ei saa taandada ühele printsiibile, kuid vältimatuks eelduseks on see, et ollakse vaba nagu vilistaja.
VILISTAJA
Jõudumööda ma jõuetu
kannan maailma raskust,
katkun karvasid peast,
tõstan müntisid taskust,
valgeks vilistan musta,
mured maile ja puile,
vaba on, kes ei valeta
endale enam kui muile.
Külluslik juubelinädal
Tartus tähistatakse sel nädalal Hando Runneli 85. sünnipäeva. 21. novembril avati Tartu ülikooli raamatukogus mahukas näitus „On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla“. Näitusel on väljas Runneli kirjutatud raamatud, samuti talle kõige hingelähedasemate autorite teosed, Runneli käsikirjad ja joonistused, temast tehtud fotod ning maalid. Väljapaneku on koostanud Ilona Runnel ja kujundanud Lilian Mengel. Näitus on avatud 21. jaanuarini.
Juubelinäituse on koostanud paljud teisedki raamatukogud üle Eesti.
Kirjastus Ilmamaa on avaldanud kriitikakogumiku „Nii nagu taevas ja maa“. Teos sisaldab ligi 60 aasta vältel Runneli loomingu kohta kirjutatu valiku: autorite seas on näiteks Ain Kaalep, Priidu Beier, Ülo Matjus, Rein Saluri, Vaino Vahing, Hannes Varblane ja Paul-Eerik Rummo. Raamat sisaldab ka Runneli enda mõtteid kriitikast. Samuti ilmus hiljuti Runneli luulekogu „Mõru ning mööduja“ (1976) uustrükk.
Täna ja homme peetakse Tartu ülikooli raamatukogus konverentsi „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Konverentsi avavad Sirje Karis ja Berk Vaher. Ettekandega esinevad Maarja Vaino, Jüri Engelbrecht, Külliki Kuusk, Arne Merilai, Ilmar Vene, Rein Veidemann, Kai Karell-Narrusk, Jan Kaus, Riina Roose ja Jaanika Palm. Musitseerivad Toomas Lunge ja Laulupesa laululapsed. Üritus kantakse üle veebis ning on järelvaadatav.