Oktoobri viimasel pühapäeval lahkus meie seast 76aastasena hinnatud arhitekt ja graafik Ülevi Eljand. Ta sündis kooliõpetajate Adelbert ja Elfriede Eljandi peres ja oli nende ainus poeg. Vanemad olid toonaste olude tõttu sunnitud tihti elukohta ja kooli vahetama. Lõpuks jäädi paikseks Jõgeval, kus Ülevi lõpetas 1966. aastal Jõgeva keskkooli ja viiuli erialal Jõgeva laste muusikakooli. Noormehe mitmekülgne andekus avaldus juba lapseeas ja, lõpetanud keskkooli, olid edaspidiste otsuste tegemisel valikus nii kunst, muusika kui ka sport. Valik langes Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ja arhitektuuri eriala kasuks. Õpingud ERKIs aastatel 1966–1971 olid loovad ja innustavad. Temaga koos õppisid samal kursusel Vilen Künnapu, Leonhard Lapin ja Himm Looveer. Noorte andekate arhitektide vahel tekkis tugev side, kujunes sõprus ja sügav mõttekaaslus.
Kunstiinstituudi lõpetamise järel töötas Ülevi Eljand kuni 1990. aastani EKE Projektis, mis oli tõusnud Eesti edumeelseimaks projekteerimisbürooks ning mille loomingulisust soosiv keskkond omandas aja jooksul müütilise kuulsuse. Seal oli Ülevi Eljandil õnn töötada koos mitme Eesti tuntud arhitektiga, sealhulgas oma kursusekaaslastega. Sellest mõttekaaslaste seltskonnast kasvas välja Tallinna koolina tuntud Eesti ehituskunsti uuendanud kunstnike-arhitektide ringkond. Tolleaegsest loomingust rääkides pidas Ülevi Eljand kõige enam Tallinna koolimentaliteediga seotuks oma graafikat, aga ka Värska sanatooriumi hoonet ja Eesti saatkonna laiendust Moskvas, mõlemad loodud koostöös Vilen Künnapuga. EKE Projekti aegadesse jääb ka ekspressiivse välisvormi ning voolava siseruumiga Kabli Lepanina puhkebaasi projekteerimine, samuti ühepereelamute tüüpprojektide koostamine.
Aastatel 1991-1992 töötas Ülevi Eljand arhitektina Soomes. 1993. aastal kandideeris ta ajalehe kuulutuse peale Valga linnavalitsuse peaarhitektiks ja osutus valituks. Sellel ametipostil töötas ta kaksteist aastat. Valgas alustas ta jõuliselt linnaruumi parandavate töödega: rekonstrueeriti hulk vanu hooneid, sealhulgas Säde seltsimaja, ning ehitati uusi. Valmisid Valga staadion, spordihoone, raamatukogu, haigla, arhiiv-muuseum ja kultuurimaja. Tähelepanu keskmesse tõusis linna heakorrastamine. Korda tehti Pedeli-äärne, rajati virgestusala. 1990. aastate keskel hakati Ülevi Eljandi algatusel korraldama iga-aastasi rahvusvahelisi puuskulptuuride sümpoosione. Aastatel 1997–1999 konsulteeris ta arhitektuuriküsimustes ka Otepää linnavalitsust.
2005. aastal sai Ülevi Eljandist Võru peaarhitekt. Töö Võrus kujunes samuti viljakaks. Taastati ajaloolises linnatuumikus Katariina allee ja kujundati ajaloolise linnaplaani alusel Seminari väljak. Tema eestvedamisel toimus laia kõlapinda leidnud rahvusvaheline Tamula rannaala arhitektuurivõistlus ja valmis Tamula rannapromenaad. Eljandi algatusel sündis iga-aastane liivaskulptuuride sümpoosion Tamula rannas. Linnaarhitektina oli ta uute ideede genereerija ja nende elluviimise organiseerija, tark nõuandja projekteerijaile ja ametnikele, aga ta koostas ka eramute ja suvilate projekte.
Peale Tallinna kooli kuulus Ülevi Eljand nn liitpopirühmitusse Soup 69, mille näituste tarvis valmisid mitmed tema tuntumad graafilised lehed, mis kuuluvad Eesti 1970. aastate popkunsti kullafondi. Viiulimängijana lõi ta kaasa omaaegses kunstirahva skandaalimaigulises ansamblis Peoleo, mille tegevuse võimud ära keelasid. Ülevi ja viiul kuulusid ka edaspidi kokku. Tema ERKI-aegne kõrgushüpperekord kehtib vist seniajani ja võrkpalluri ja mäesuusatajana on ta paljudel meeles. Ülevi oli kõigest ja kõigist hooliv tundlik loojanatuur.
Eesti Arhitektide Liitu kuulus Ülevi Eljand 1976. aastast, oli ka eestseisuse liige. Ta oli 1992. aastal asutatud Peaarhitektide Kogu asutajaliige. 2013. aastal pälvis Ülevi Eljand Perekond Kreisi Fondi arhitektuuripreemia. 2022. aastal tunnustati Ülevi Eljandit Eesti Arhitektide Liidu teenetemedaliga „Kolleeg 2022“.
Ülevi Eljandi ärasaatmine 4. XI 2023 kell 12 Otepää kirikus.
Südamlik kaastunne perele ja lähedastele.
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Kunstimuuseum