AURORA RUUS : Helimaastikke mööda läbi aja ja ruumi
Kontsert „Raschèr ja rahvusmeeskoor“ 18. X Vanemuise kontserdimajas.
1969. aastal asutatud ning saksofonide kroonimata kuningaks tituleeritud saksofonikvarteti Raschèr üks olulisi eesmärke on tiivustada heliloojaid kirjutama uut muusikat saksofonikvartetile. Sellele tõesti meisterlike interpreetide koosseisule on pühendatud üle 300 teose, millele lisandus nüüd ka eesti helilooja Alisson Kruusmaa uudisteos. Eesti Rahvusmeeskooriga antud kontsertide algimpulss oli aga tegelikult Raschèri soov esitada taas Bernd Franke meeskoorile ja saksofonikvartetile kirjutatud teost „Luther-Quiz“ ehk „Viktoriin teemal Luther“, mis kõlas esimest korda 2017. aastal.

TARMO SOOMERE: Meri ja rahu
Meri ja rahu on mõlemad oma olemuselt liikumine, mitte seisund. Need on teekond või seiklus, aga mitte vaikne sadam või pelgupaik, veel vähem tasakaaluseisund või mugavustsoon.
1.
Meri ja rahu kokku panduna on olemuselt oksüümoron. Nii eesti kui ka soome keeles. See on kõnekujund, mis ühendab vastandlikke mõisteid. Näiteks: helisev vaikus, silmad pärani kinni või kole ilus. Eesti keeles isegi rohkem. Sest rahu on ka kivine merepõhja kõrgendik ehk kari.
Mere ja rahu sidumine, arvestades rahu paljusid tähendusi, on sellegipoolest inspireeriv ja pakub hulga tähendusi ja mõtteainet.

ALARI PURJU: Naised tööturul. Uued selgitused ajaloo ja tänapäeva kohta
Paindlikud tööturumeetmed kahtlemata soodustavad lastega naiste osalemist tööturul, kuid lahendus on pigem perekonna tööjaotuses ja kättesaadavamates sotsiaalteenustes.
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhinna majandusteaduse alal pälvis 2023. aastal Ameerika Ühendriikide Harvardi ülikooli majandusprofessor Claudia Goldin, kelle tööd käsitlevad naiste edasijõudmist tööturul. Tema puhul on esile toodud tänapäeva tööturu uuringute põhiliselt ökonomeetrilise empiirilise analüüsi ja majandusajaloolaste lugudel põhineva lähenemise ühendamist. Goldini töid on avaldatud nii majandusajaloo kui ka majandusteooria ajakirjades. Auhinnasaaja olulisust näitab see, et ta sai auhinna ainuisikuliselt. Elinor Ostromi ja Esther Deflou järel on Claudia Goldin kolmas majandusteaduse Nobeli mälestusauhinna saanud naine.

Sõnadega rühmamine
Lauri Laanisto, tekstidest endale sobiliku elupaiga otsija
Kunagi ühe filoloogist sõbraga loodusteadusliku terminoloogia üle arutledes jõudsime lihtsa lahenduseni, kuidas õige hõlpsasti teadusterminoloogilisest registrist poeetilisse registrisse hüpata. Registrid on väga olulised – nende ootamatu vahetamine on üks nutikamaid viise, kuidas lugeja tekstidesse haarata. Sedasama sõpra tsiteerides: „On tore, kui akadeemilist teksti vürtsitab hästivalitud labasus või vastupidi, kui keset tarbeteksti leidub napakas arhaism. See pakub esteetilist naudingut ja koondab mõtteid. Ka parimad naljad sünnivad enamasti registrivahetustest.“

MARGUS LATTIK. Sada aastat hiljem: India õpetlase vabadussõnum läänes
Tõeline revolutsioon tähendab vahetada mõõtkava, muutuda oma sisemuses, tõusta kõrgemale oma piiratud arusaamadest.
Kuuleme päevast päeva, kuidas maailm seisab silmitsi ohtrate, eriti keerukate probleemidega. On ilmne, et maailma vorm ongi pidevas muutumises ning sellega on vaja kohaneda, viimastel aastakümnetel üha rohkem. Olen ise selle kõige keskel leidnud end sageli mõtlemast, kas ka maailma olemus on möödunud aastate ja ajastutega põhimõtteliselt muutunud. Tihti on mul aimdus, et kõige selgemad vastused kõige tänapäevasematele probleemidele on leitavad hoopis sajandite tagant, ajaloo- ja kultuuripärandiga settinud tõdemustest, sest inimese psüühe – tema jõud, tema ambitsioonid, aga ka nõrkused – on olemuselt ikka samaks jäänud.

JAAK SIKK: Eruditsioonita ei saa rääkida tippinterpretatsioonist
Kas eesmärk on kasvatada ise mõtlevaid, end ise arendavaid isiksusi, kes kujundavad oma unikaalse mängustiili ja maailmatunnetuse, või mõtleme, et õpilane peabki olema õpilaslik?
Viimasel ajal sisaldub kõrgema muusikahariduse kohta käivas diskussioonis nn intellektuaalsete omaduste arendamise, silmaringi laiendamise ning nendele oponeeriva pilliharjutamise võrdlus, isegi vastandus.

MERLE KARRO-KALBERG: 1 + 1 = 0?
Tarbekunsti- ja disainimuuseumi ning arhitektuurmuuseumi üheks sihtasutuseks liitmine on asjaosalistele arusaamatu asendustegevus ja valdkondade arengupidur.
Aastal 2014 teadis äsja ametisse astunud arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, et aasta pärast saab muuseumist sihtasutus. Toona ütles ta, et riik on muuseumi varade omanik ning sel peaks olema visioon, miks on sihtasutuse moodustamine hea ja miks seda tehakse. Ta kritiseeris plaani sõnadega: „Jutt otsustamise liikumisest erialaspetsialistide kätte sihtasutuste nõukogu koosseisude valguses ei veena.“i Riigil kui omanikul toona lõpuks head visiooni, kes selle sihtasutuse moodustama peab, ei olnudki ja sihtasutus jäi tegemata.
Nüüd, ligi kümme aastat hiljem on kultuuriministeerium siiski otsustanud asja lõpule viia. Olukorrast poleks mõtet siinkohal rääkidagi, kui riigil poleks plaani liita muuseumivaldkonna reformimiseks kaks eriilmelist mäluastutust – Eesti tarbekunsti ja disainimuuseum (ETDM) ning Eesti arhitektuurimuuseum (EAM).

Uutmoodi traumasari. Tristan Priimägi vestles Miikko Oikkoneniga
Eesti kõigi aegade kalleim telesari „Estonia“on lõpuks jõudnud vaatajani ning esmased reaktsioonid on olnud head. Alates oktoobri keskpaigast lisandub iga nädal Inspira telekanalisse uus osa sellest kaheksaosalisest ajaloolisest telesarjast, kus püütakse näidata toonaseid sündmusi üksiku inimese kaudu, neutraalselt, otsest põhjust otsimata.
Sarja loominguline juht ehk showrunner on soomlane Miikko Oikkonen, kes oli nõus rääkima oma „Estoniaga“ seotud mõtetest.

Fotograafia võlu on tema viirastuslikkuses, võimaluses ausate silmadega tõde väänata. Tiit Maran vestles Peeter Lauritsaga
Tänavuse Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias sai silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits. „Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Värske laureaadiga vestles kunstist, elust ja ökoloogiast Tiit Maran.

ANDRI KSENOFONTOV: Laste loomingu majaks sündinud
Kullo Lastegalerii on koht, kus käivad need, kellele miinimumist ei piisa, kellel on vajadus loomingulise lisaväljundi järele.
Legend räägib, et pärast esimesi Tallinna vanalinnapäevi 1982. aastal seadnud üks seltskond sammud Raekoja platsilt kodu poole ning põiganud läbi keskaegsest elumajast Kuninga tänav 6, mida poola restauraatorid parasjagu korda tegid. Hilisemate kommunaalkorterite vaheseinte alt tuli välja algupärane ehe ilu. „See oleks suurepärane maja lastele loominguks,“ leidis seltskond – ja nii sai Laste Loomingu Maja, praegune Kullo Lastegalerii. Sellesse seltskonda olevat kuulunud Märt Bormeister, Toomas Lepiksaar ja Aino Johanson tütre Annega.

Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid

Igor Kotjuhi kõne Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvimise puhul

Ponkala auhind

MARGUS OTT: Argidialektika XXI. Plaan
Teen plaane tulevikuks. Mõned olulised asjad saavad siis olema teistmoodi. Sel teisel ajal on asjad enamasti paremini. Mõnikord, nt ettenähtava kuluga haiguse puhul, võivad asjad üldiselt olla ka minu jaoks halvemini, aga planeerides saan ma ikkagi sättida neid võimalikult paremini. Minu kujutluses on teine aeg, maailm mingil järgmisel ajamomendil.

Arvustamisel
Hasso Krulli „Sulalumi“
Gili Haimovichi „Kõhklev päike“
näitus „Arhitekt Must 1.10. Esimesed kümme“
Donaueschingeni muusikapäevad
Viljandi kitarrifestival
heliüleste tasandite muusikafestival „Üle heli“
näitus „Kosmosekunst 2023 Tallinnas“
Von Krahli teatri „Giselle“
Giacomo Veronesi „PiiriEUfooria“
Kadri Noormetsa „Kutse vaibale“
mängufilm „Lillekuu tapjad“
Wes Andersoni lühifilmid

Esiküljel helilooja Alisson Kruusmaa, kelle uudisteose „Nii tema päike loojus sinusse“ esiettekanne kõlas kontserdil „Raschèr ja rahvusmeeskoor“. Foto Piia Ruber