Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarves suurenes küll autorihüvitusfond ja filmisektor sai rohkem raha, aga kunstivaldkonna seis on endiselt nutune. Ka vabakutseliste loomeinimeste olukorras ei ole paranemist näha. Või ma eksin?
Vabakutseliste loovisikute olukorra parandamine on jätkuvalt ministeeriumi lähiaastate prioriteet. Oleme saanud loomeliitusid, vabakutselisi loovisikuid ja teisi osalisi kaasates põhjaliku tagasiside, kuidas loometööd õiglasemalt tasustada, sotsiaalseid garantiisid tagada ning toimetulekut toetada. Tegeleme loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmisega, selleks analüüsime saadud tagasisidet ning liigume samm-sammult lahenduste poole. Praegu on aga selge, et riigieelarve keerulises olukorras lisavahenditeks võimalust ei ole, pigem tuleb üle vaadata olemasoleva raha kasutamise alused.
2024. aasta kultuurieelarve toob rohkem kindlust eesti kaasaegse kunsti ühele viimaste aastate silmapaistvamale vedurile, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile. Muuseumi tegevustoetus tõuseb järgmisest aastast ministeeriumi eelarves 180 000 euroni, seeläbi vabaneb kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis 120 000 eurot teisteks kunstivaldkonna projektideks. Selle otsuse vajalikkust on kunstivaldkonna eestkõnelejad varem korduvalt välja toonud.
Kui lugeda Eesti Päevalehest teiega intervjuud, siis puudutab rahanappus ka planeeritavaid, rekonstrueeritavaid või ka juba töös olevaid ehitisi. Mis seis on Tallinna Kunstihoonel? Kas on lootust, et kõik läheb plaanipäraselt või jääb venima? Üks asi on SA Tallinna Kunstihoone Fond ja näitusetegevus, teine aga Eesti Kunstnike Liit ateljeedega.
Valitsus tegi otsuse Tallinna Kunstihoone maja renoveerimiseks 2020. aasta septembris ning eraldas selleks kokku 6,54 miljonit eurot. Lisaraha vajadus on loomulikult arusaadav, sest ehitusprotsess on praegustes oludes märkimisväärselt kallinenud. Vabaduse väljaku äärne hoone tuleb korda teha, kuid tegeleme ministeeriumis alles lahenduste otsimisega. Väga rõõmustav on aga näha, et Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni on sattunud palju täiesti uut publikut.
Kui eelmisel aastal anti välja kümme kunstnikupalka, siis tänavu on konkurss kuulutatud viiele. Loodetavasti on see ühekordne tagasilöök, sest kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalist küsitakse pea igas jaotuses kolm kord rohkem toetust, kui on anda, rääkimata et kunstnikud saaksid korralikult oma töö eest tasustatud.
2023. aastast hakati kunstnikupalka maksma veel viiele kunstnikule – kokku saab kunstnikupalka seega käesolevast aastast kokku 20 loojat. See arv ei vähenenud ja on jätkuvalt sama. Loomeliidu kaudu toetatakse avaliku konkursi alusel valitud kunstnikke kolmeks aastaks, sellest sõltub ka välja kuulutatud konkursside arv.