See festival on Eesti kooride hulgas väga populaarne – pea igal aastal võistleb seal paar meie kollektiivi. Miks?
Margit Võsa: Ilmselt on olulised nii sobiv koht, sobiv aeg kui sobiv kava. Septembri lõpp on koorireisiks hea aeg, Barcelona on väga huvitav linn ning konkursi toimumiskoht, gooti stiilis Santa Maria del Pi kirik vanalinnas, hea akustikaga konkursiruum. Oluline tõmbenumber festivalil on kindlasti ka rahvamuusika, mille kaudu saab iga koor esitleda oma rahva kultuuri. Konkursil tuleb esitada üks oma maa rahvaviisiseade ning lisaks üks mõne teise Euroopa riigi rahvaviisiseade. Ülejäänud kava on vaba, aga konkursi spetsiifika tõttu lauldakse enamasti ikka kogu kavas rahvamuusikat. Festivali tase oli sel aastal küllalt kõrge, osavõtjaid lisaks Eestile veel Itaaliast, Iraanist, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt.
Millised olid seekordse festivali huvitavamad leiud?
Kindlasti Sardiinia vokaalansambel Eufonia, kel oli haruldaselt kõrge vokaalne tase ja väga põnev kava. Nad ei esitanud itaalia rahvamuusikat, vaid just Sardiinia arhailisi laule koos oma rahvapillide ja solistiga. Nende muusika polnud sugugi alati kiire ja karakteerne, vaid lauldi ka aeglasi, tõsise sisuga ballaade. Sealjuures oli mitmed rahvalauluseaded teinud koori dirigent Mauro Lise, kes on õppinud Bologna ülikoolis rahvamuusikat. Teherani tudengite vokaalansambel oli tugeva tasemega ja laulis väga keerukat muusikat, aga kahjuks läksid nende seaded kohati konkursi teemast välja kergemuusika valdkonda à la Swingle Singers. Seega ei haakunud nad hästi rahvamuusika teemaga. Saksa meeskoor Die 12 Räuber (e 12 Röövlit) jäi meelde hea vokaali ja omanäolise kavaga. Väga hea idee festivali poolt oli korraldada suur vabaõhukontsert ühel Barcelona linnaväljakul, kus sai kuulda kõiki osalenud koore. Kogu korraldus sujus suurepäraselt, lõunamaist ebatäpsust ei olnud.
Mida Carmina konkursil laulis?
Tormist muidugi. Meie kava kestis 19 minutit ning esitasime neli osa „Seitsmest liivi rahvalaulust”, kolm osa „Kiigelauludest”, kaks osa „Kadrilauludest” ja „Lauliku lapsepõlve”. Euroopa rahvalauluseadet esindas Kodaly „Turot escik a ciganyi”. Sära lisas kindlasti ka Marge Ehrenbuschi seatud liikumine osale Veljo Tormise lauludest.
Küsinud Kaie Tanner