Eesti Jazzliidu kontsert „Sireenid“ 12. VIII Triigi filharmoonias. Kirke Karja ja Sireenid: Kirke Karja (klaver, helilooja), Jana Kütt (vokaal), Elina Martinson (vokaal), Anett Tamm (vokaal), Raimond Mägi (elektroonika) ja Ramuel Tafenau (trummid). I Think You’re Awesome (Taani): Jens Mikkel Madsen (bass), Alex Jønsson (kitarr), Morten Kærup (kitarr/bandžo), Lars Fiil (klahvpillid), Frej Lesner (löökpillid) ja Andreas Skamby (trummid).

Keegi ei kahtle, et Kirke Karja on praegu rahvusvaheliselt kõige silmapaistvam eesti džässmuusik – tema karjäär on viimastel aastatel läinud hooga ülesmäge. Kindlasti on sellele kaasa aidanud edukad kontserdid sündmustel, näiteks kas või Tallinnas 2021. aastal peetud Euroopa džässikonverentsil, kus olid kohal oma ala mõjukamad persoonid ja läksid kulutulena laiali kuuldused headest muusikutest, keda tasub festivalidele kutsuda. Kirke Karja on muusik, kellega tahetakse koostööd teha. Nii pidi ta ka tänavuse tiheda suve jooksul mahutama pikalt planeeritud Triigi filharmoonia kontserdi kahe Saksamaal käigu vahele. Kölni džässinädalal (Cologne Jazzweek) mängis ta noore saksofonisti Fabian Dudeki ansamblis. Oma trioga Karja-Renard-Wandinger läheb Kirkel samuti hästi ja nüüdsest teeb ta esimest korda koostööd ka plaadi­firmaga.

Triigi sadamas ettekandele tulnud uudisteose/kontserdikava „Sireenid“ koosseis üllatas: lisaks süntesaatorile, bassile ja trummidele oli laval kolm lauljat. Vokalistidele pole Karja nii mahukat teost seni kirjutanud ja tema varasemast koostööst lauljatega meenuvad hoopis ajad, kui tegutses aktiivselt ansambel Heliotroop. Kontserdi muusika oli ta seekord kirjutanud spetsiaalselt Triigi filharmoonias esitamiseks. Neile, kes pole seal käinud, võib öelda, et selle Triigi sadama lihtsa puitkonstruktsiooniga hooajalise ehitise katuse all on mitmeid aastaid antud suvisel ajal kontserte, sealhulgas ka džässikontserte koostöös Eesti Jazzliiduga. Tegevust alustati 2016. aastal. Esimene n-ö džässipääsuke oli Kristjan Randalu, kelle soolokontserdi tarbeks toodi kohale klaver üle vee Hiiumaalt Sõru sadamast, kus teatavasti toimub üks suuremaid suviseid džässifestivale. Kristjan Randalu esines Triigis ka koos New Wind Jazz Orchestraga ja mängis muusikalist materjali, mis on jõudnud ka auhinnatud plaadile. Triigi filharmoonia põhimõte on tellida iga kord Eesti džässiheliloojatelt mõni uudisteos. Nii kirjutas Peedu Kass 2021. aastal kammerorkestrile teose „Hiiglase hällilaulud“ ja nüüd tuli millegi täiesti uuega välja ka Kirke Karja.

„Sireenid“ on juba pealkirja poolest täiesti sobilik just sadamates esitamiseks, sest sireenid on ju meremehi eksitavad mütoloogilised olendid. Kontserdil mängiti kõigepealt umbes 40 minutit ilma pausideta ja siis esitati veel eraldi teose viimane osa. See on humoorikas laul jäätisest, mille tegi veelgi lustlikumaks Heli Läätse maneeride jäljendamine Jana Küti versioonis.

Olulisel kohal on muusika kõrval „Sireenide“ tekst. See on sündinud Kirke Karja ja keskkonnateadlase Kaarel Karolini ühise jõupingutuse tulemusena ja tõukunud Karolini lõputööst, kus ta pöörab tähelepanu kliimamuutustele ja kuumasaarte probleemile. Juba kontserdi alguses anti kätte võti: „Niiskes suvepäikeses, linna poorid ummistunud inimeste higist .. leevendust otsitakse jahedast meretuulest.“ See on luule, kuid ühtlasi seisukohavõtt või koguni proklamatsioon. Seoses tihenevate ilmaekstreemsustega, kuumalainete, üleujutuste ja muu sellisega, on järjest rohkem juttu inimtekkelisest üleilmsest soojenemisest ning Kirke Karja on olnud alati äärmiselt aldis käsitlema aktuaalseid põletavaid teemasid ja küsimusi ka oma loomingus. Linnapuude hoogsa mahavõtmise ja palaval suvisel ajal maapinda talletuva kuumusega on kahtlemata kokku puutunud paljud Tallinna ja mõne muugi linna elanikud. Sama teemat on puudutanud ju põgusalt kas või Raimond Valgre, kelle „Pärnu ballaadis“ on read „Suvi nii soe / asfalt sulas linnas“.

Tekstid sündisid muide Kirke Karja sõnul nii, et koos kirjutati paberitükkidele kliimamuutustega seostuvad sõnad, pandi need karpi ja võeti siis sealt juhuslikus järjekorras välja. Sürrealistlik tehnika.

Ansambli kolm erineva karakteriga vokalisti ehk Jana Kütt, Anett Tamm ja Elina Martinson moodustasid siiski ühtlase terviku. Pigem mõjusid nad omaette instrumendina. Helipilt oli ilmselt elektroonilisem, kui on Kirke Karja projektides ja plaatidel kunagi kuuldud. Lisaks Kirke Karja enda erinevatele süntesaatorisaundidele tõi löökpillimängija Ramuel Tafenau lavale Nord Drumi trummisüntesaatori. Elektribassil ja kontserdi lõpuosas ka kontrabassil oli Raimond Mägi, Kirke Karja pikaaegne lavapartner mitmes ansamblis.

Triigi filharmoonia igasuvise džässi­kontserdi formaat on olnud tavaliselt selline, et kontserdi esimeses pooles esineb mõni Eesti kollektiiv uudisteosega ja pärast neid külalised välismaalt. Ma pole küll käinud päris kõigil Triigi kontsertidel, aga mul on siiski jäänud mulje, et välisesinejad on jäänud võrdluses meie kodumaiste muusikutega kahvatumaks. Kirke Karja „Sireenidele“ järgnenud Taani ansambli I Think You’re Awesome sett ammendas end minu meelest esimese 15 minutiga. Sellele korralikule indie-popile pole küll midagi otseselt ette heita, kuid see ka ei raputanud. Domineeris slide-kitarri kõla. Bänd on aastatega hästi kokku sulandunud, kuid see pole esinemine, mis jääks kauaks meelde. Võrdluses eelmise bändiga ei tundunud kontrast isegi väga suur, sest ka Taani kollektiiv kasutas aktiivselt elektroonilisi vahendeid, kuid oli siiski tublisti üllatustevaesem kui Kirke Karja oma uhiuue projektiga.

Kuulajaskond tundub Triigis olevat enamjaolt kohalik, kuigi leidub muidugi ka mandrilt spetsiaalselt kohale sõitnud inimesi. Kuna täpselt samal ajal leiab üldjuhul aset Kuressaare kitarrinädal, siis on mõnikord sealtki osavõtjaid uudistama tulnud. Eesti muusikasuves toimub nii palju, et üritused sellises suhteliselt kõrvalises ja mitte kõige kergemini ligipääsetavas kohas nagu Triigi sadam Saaremaa põhjatipus võivad saada liiga vähese tähelepanu osaliseks. Triigi kontserdipaiga teeb siiski eriliseks just mere lähedus ja idülliline õhustik.