On selge, et seni edu toonud majandusmudel ei ole enam jätkusuutlik. Loodus on terviksüsteem sealt ei saa lõputult ressursse ammutada. Tuleb liikuda loodusega tasakaalus majanduse suunas ja leida uus arengumudel, mis ei kahjusta looduse seisundit, vaid hoopis parandab seda.
Rohetiigri energia ja ehituse tegevuskavas on antud suunised muudatuste tegemiseks viies suures majandusvaldkonnas. Need on energeetika, ehitus, transport, maakasutus ja ringmajandus. Kavade koostamisse on olnud kaasatud ettevõtted, erialaliidud, teadlased ja riigi esindajad. Tegemist ei ole helesinise unistusega, vaid ettevõtjate ja ekspertide poolt realistlikuks hinnatud jätkusuutlikuma plaaniga Eesti kõige suurema keskkonnajalajäljega sektorite tarvis.
Praeguseks on valmis kaks tegevuskava: „Energia teekaart 2021–2031–2040“ ja „Ehituse teekaart 2040“. Valmimisel on transpordikava.
Rohetiigri teekaartide mõtteviis energiavaldkonna näitel
Koostöö. Tegevuskava koostamises osalevad ettevõtjad ja eksperdid, ametnikud, teadlased jt. Ühisosa ja tasakaalu leidmine ning neile vastavalt oma tegevuse muutmine eeldab kõigi ühiskonna liikmete ja majandussektorite panustamist.
Tegevuskava on praktiline ja tõstab tempot, annab energiatööstusele selge suuna ja tööplaani. Soovisime mõista praegust seisu ning seda, mida saab teisiti teha või peab tegema. See on väärtuslik täiendus ka avaliku sektori otsustele, sest riigi muutumisprotsess on aeglasem.
Tegevuskava aluseks on statistilised mudelid. See on realistlik ja kasutatav, sest koondatud on värskeim teadmine.
Tegevuskava eesmärk on leida realistlik tasakaalupunkt. Energiamajanduse lahendused peavad olema tasakaalus julgeoleku, taskukohasuse ja loodussäästlikkusega. Energeetikat mõjutavad põhiaspektid peavad olema iga otsuse puhul arvesse võetud ja tasakaalustatud.
Tegevuskava toob kaasa mõtteviisi muutuse. Energiakava siht on kliimaneutraalsus ja keskkonnahoid. Prioriteetide järjekord tasakaalus majanduses on looduskeskkond, inimene ja majandus. Tegevuskava on eeskujuks ja julgustab lahendusi leidma, käsitledes majandust inimese ja looduse vajaduste ning võimekuse tasakaalustajana.