Kunstniku ärinimi

Seadusse pandi nüüd kirja, et vabakutselised loovisikud võivad äriregistrisse kandmisel oma ärinimes kasutada täiendit „vabakutseline loovisik”. Kummaline, sest ükski seadus ei ole piiranud ega piira nende sõnade valikut, mida inimene oma ärinimes lisaks ees- ja perekonnanimele kasutada võib. Ei tohi kasutada äriühingutele viitavaid sõnu või lühendeid ega tegevuse suhtes eksitavaid sõnu, aga see on ka kõik. Kaitstud kaubamärkidele viitavaid sõnu kaunite kunstidega tegelejad ilmselt oma ärinimesse piraadistama ei kipu. 

Nii et siiani võis ja võib ka edaspidi ärinimes oma ees- ja perekonnanimele lisada näiteks „kirjanik”, „helilooja”, „keraamik” või „klaasikunstnik”. Need on ilmselt palju mõttekamad kui „vabakutseline loovisik”. Ärinimi ei pea sisaldama lühendit FIE. Samas ei näe ükski seadus ette, et äriregistris registreerimisel võiks ka loovisikud ettevõtja õiguslikuks vormiks (registreerimisavaldusel vajab lisaks ärinimele täitmist ka selline rida) kirjutada midagi muud kui FIE, sest äriseadustik räägib ainult ettevõtjast.

Loovisikute ja loomeliitude seaduses on tegelikult selle koha peal ebatäpsus. Äriühingud kantakse äriregistrisse kui nemad ise ja ka maksuametis registreeriti inimesest ettevõtjad kui isikud: üks registreering inimese kohta. Äriregistrisse kantakse aga inimesest ettevõtjate puhul hoopis nende ettevõte, s.t see varade kogum, millega nad tulu teenivad. Kui inimesel on mitu erinevat tegevusala, võib tal olla mitu ettevõtet, sest iga ala nõuab erinevaid töövahendeid. Siis võiks või peaks ta registreeruma äriregistris mitu korda erinevate ärinimedega: „keraamik Madis Malakas” ja „trompetikunstnik Madis Malakas” näiteks.  FIE ja vabakutselise ärinimi peab olema ainulaadne ühe äriregistri tööpiirkonnas ja neid on meil neli. Seega, kui juhtub, et sama isikunimega inimene on juba registreerinud ärinime, mida ta esimese hooga plaanis, peab midagi muud välja mõtlema. Tegevusala tuleb äriregistris registreerimisel ärinimele vaatamata valida EMTAKist – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist.   

Pikem toetusaeg

Vabakutselistele loovisikutele loometoetuse maksmist ei sega enam töövõimetuspension ja loometegevusest saadav sissetulek, kui kumbki ei ole üle poole loometoetuse suurusest. Loometoetuse brutosumma, s.t koos kinnipeetava tulumaksuga, on teatavasti miinimumpalga suurune, sellel aastal 4350 krooni kuus. Väljamaksmisel lisatakse sellele 33% sotsiaalmaksu, mille loovisik peab ära maksma FIE reeglite kohaselt, s.o kvartaalsete  ettemaksetena. On seda toetust vähe või liiga vähe, pole selle artikli teema.

Sotsiaalmaksuseadusesse ei kirjutatud sisse ei vabakutselist loovisikut ega loometoetust. Ilmselt on loogika selline, et äriregistris registreeritud on ikkagi ettevõtjad ärinimele vaatamata, sest nii see äriseadustik räägib. Toetusele sotsmaksu lisamine on aga kirjas loovisikute ja loomeliitude seaduses. Samuti võib toetust maksta, kui selle saajale laekub toetuse saamise ajal tulumaksuga mittemaksustatav toetus või stipendium, mille tüüpiliseks näiteks on kultuurkapitalilt saadav raha. 

Loometoetuse taotlemiseks peab aga vabakutseline loovisik olema juba kantud äriregistrisse. Ühe määramisega maksti seni toetust maksimaalselt kuus kuud, nüüd anti aga loomeliitudele õigus pikendada toetuse maksmist veel kuni kuue kuu võrra, ilma et seal vahel oleks kaks toetuseta aastat. Otsustavad liidud ise ja seaduses ei ole selle kohta midagi täiendavat ette kirjutatud. Vabakutselise loovisiku definitsioonile vastavad inimesed, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, võivad loometoetust taotleda kultuuriministeeriumilt. Ja veel lõpetuseks. On liikumas plaanid lubada töötuks registreeritutel asutada piiratud vastutusega äriühinguid, s.t praktiliselt osaühinguid, ilma vähemasti alguses mingit sissemakset osakapitali tegemata. FIEde täisvastutus olevat sedavõrd kole asi, et peletavat inimesi ettevõtluse juurest eemale. Ärge uskuge, et osaühingu omaniku vastutus osaühingu pankroti puhul piirdubki alati ainult sissepandud rahaga! Kui ta on ka juhatuse liige, on see vastutamise juures olulisem ja olenevalt kokkukeeratud käkkidest võib ta osaühingu pankroti korral vastutada vägagi valusalt, sest tema ju juhatas asjad pankrotini. Seadusi tuleb lugeda otsast lõpuni ja lisaks ka nende rakendamisel  tehtud kohtuotsuseid.

Teisalt on FIE pankroti juures võimalik tema kõigist võlgadest vabastamine viie aasta pärast. Sellest aga ei taheta miskipärast üldse rääkida.