140 aastat tagasi

Siin pidi selguma kooride tase ja see, kas 800 laulja koosesinemine üleüldse õnnestub, puudus ju seni nii suure koori ühislaulu kogemus.  Mängus oli koguni rahvuslik prestiiž – kas eestlased tulevad võetud ülesandega toime või annavad põhjust nimetada end alaväärseks rahvaks? Katselauluna kõlas koraal „Siionis kõik vahid hüüdvad”, mida juhatas Aleksander Kunileid. Eesti Postimees: „[—] rida realt läks nüüd laul nii vägevalt, puhtalt, ilma veata edasi, kui oleksid need 800 meest kümme aastat ühes koos seda koraali iga päev laulnud. Hõissa! See tegi rõõmu, ning ei puudunud  palju, siis oleksid vahvad mehed kiriku sees hurrah! hüüdnud.” Soome külaline J. Aspelin kirjutas ajalehes Uusi Suomi: „See hetk oli südant haarav; nüüd vast tundis eesti rahvas ennast ühe mehena, ja igaühele, kes tunneb selle rahva sünget ajalugu, [—] sai käesoleva hetke tähendus selgeks.” Kuid alles siis, kui peakorraldaja ja üldjuht Johann Woldemar Jannsen B. Kleini motetiga maha sai, oli selge, et koor suudab heal tasemel  koos laulda. Kui edust innustunud lauljailt pärast kolmetunnist proovi päriti, kas nad väsinud on, kõlas kiriku võlvide all vastuseks ühehäälne „ei ole!”.

140 aastat hiljem

2009. aasta 12. juuni kontserdil osalesid Maarja kirikus Tartu juhtivad koorid: TÜ naiskoor ja kammerkoor, Tartu Noortekoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor, meeskoor Forestalia ning Haaslava Meeskoor Tartu lähistelt. Vanemuise orkestrit juhatasid Lauri Sirp ning eesti dirigent ja helilooja USAst, sünnilt tartlane, nüüdsest Tartu medali kavaler Taavo Virkhaus. Hea muusikatundmisega valitud kava koosnes eranditult eesti muusikast. Kontsert algas kooride ja publiku ühislauluga, koraaliga „Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita”, mille tekst oli ära trükitud kavalehel. Kaheks järgmiseks looks dirigendipulti astunud Taavo Virkhaus viis mõtte ajaloolisele lainele. Tema  vanaisa, pasunakooride isa David Otto Wirkhaus oli mees, kes seisis kõrvuti Jannseni ja Kunileiuga laulupeo hälli juures. Ja tema isa, eesti esimene kutseline orkestrijuht Adalbert Virkhaus, töötas 1930. aastail Maarja kirikus organistina. Taavo Virkhaus juhatas oma Tartu linnale pühendatud teost „Servus Tartuensis” ja Heino Elleri igihaljast „Kodumaist viit”. Järgnes pärlirida meie klassikutelt: Villem  Kapi poeem „Põhjarannik”, Tubina „Orientaalne intermetso”, Elleri „Videvik”, imeliselt esitatud Juhan Jürme „Rukkirääk”, Eugen Kapi „Mõõkade tagumine” balletist „Kalevipoeg” ja kontserti lõpetavana koondkooridelt ülev Tobiase „Eks teie tea”. Avastuslikkust pakkus Aleksander Läte 1902. aastal Tartus loodud kantaat „Rändaja ja tähed” (solistid Karmen Puis ja Taavi Tampuu).

Kontserdi üldmulje oli ülev, orkestri ja kooride  kooskõla soodustas kiriku hea akustika. Meeleolu tõstis ka kontserdi ajaloolise tähenduse kaudu publikusse voolanud emotsioon. Kirikutäis vaimustunud kuulajaid tänas esinejaid ja õhtu korraldajaid püsti seistes pika aplausiga. See oli austusavaldus eesti kultuuriloo väga olulise tähise meelespidamise eest.