Kuurordilinn Narva-Jõesuu asub Soome lahe lõunarannikul endiste külade Hungerburg, Shmetske (Auga) ja Mereküla asukohal. Kuurordilinna areng algas 1880. aastatel. Sellel ajajärgul sai Euroopa riikides, eelkõige Inglismaal moodsaks suurlinnadest mõnekümne kilomeetri kaugusele eramajade ehitamine. Sellel ajal arenesid ka hügieeni-, tervislike eluviiside ja puhkuse liikumised. Euroopas populaarne eeslinna ehitamise ideed leidis ka rakendamist Hungerburgi puhul. Juba enne Esimest maailmasõja elas Jõesuus üle 10 000 inimese. Siin puhkasid eelkõige Peterburi ja Moskva aadlikud, kaupmehed, ärimehed ja kultuuritegelased ning Eesti kesk- ning kõrgklassi esindajad. 20. sajandi alguses tegutses Narva-Jõesuus lisaks üürile antavate eramajadele 20 pansionaati. Eesti Vabariigi ajal oli Narva-Jõesuu üks Baltimaade parimaid kuurorte. 1930. aastatel oli Narva-Jõesuu Eesti loomeinimeste armastatuimaks puhkekohaks. Teise maailmajõja järel sai linnast üleliiduline kuurort ja näiteks 1986. aastal külastas linna umbes 37 000 inimest.
Ka tänapäeval on Narva-Jõesuu üks Eesti kauneim suvise puhkuse veetmise paik.

Näitusel eksponeeritakse esemeid alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani nii Narva Muuseumi kui ka erakogudest. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse autor: Svetlana Andrejeva
Kujundaja: Nikolai Kobzev