Ede Kurreli naiselikud ja elegantsed vääriskivide või emailidega ehted on vana hea klassika ja klassika on alati moes. Nii kividesse kui emaili kiindus ta juba oma karjääri algul ning kalliskivide tundmise alal ei olnud talle võrdset. Ehte kompositsioon oli kunstnikul läbi mõeldud viimase kui peensuseni ning kuldtopaas, akvamariin, safiir, rubiin on istutatud kuldraami või oksüdeeritud hõbeda taustale just nii, et kivide kaunis helk pääseks maksimaalselt mõjule. Tema 1959. aastal valmistatud toonitud alumiiniumist käevõrud on üks esimesi näiteid uute, ebaharilike materjalide kasutamisest eesti ehtekunstis. Kunstniku suurepärane materjalitunnetus, oskus erinevaid materjale omavahel kombineerida, uudsed võtted vääriskivide paigutamisel andsid imetlusväärseid tulemusi, materjalide ja värvide harmooniat.
 
Väikesed vaasid, kausid ja puuviljavaagnad kuuluvad Ede Kurreli loomingusse sama kindlalt kui ehted. Järjekindlamalt hakkas ta neid looma 1960. aastatel, ent üksikuid näiteid leidub varasemastki ajast. Kõige maalilisema ja tundeküllasema väljendusrikkuse saavutas kunstnik elektroerosioontehnikas, mis oli eesti kunstis uudne nähtus. Ede Kurreli kunsti lähtealuseks oli loodus, mida ta vastavalt oma karakterile nii vormis kui dekooris edasi arendas.
 
Näitus esitab läbilõike kunstniku loomingust tervikuna, eksponeeritud on nii ETDM-i kui Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluvad ja perekonna valduses olevad teosed.
 
Näitusega kaasneb kataloog eesti ja inglise keeles.
 
1946-1968 oli Ede Kurrel Kunstiinstituudis metallikateedri õppejõud ja nii võivad kõik sellel ajal õppinud metallikunstnikud lugeda end tema õpilasteks. 3. juulil avab Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti õppetool muuseumi trepigaleriis näituse „Ulatus” Ede Kurreli juhendatud diplomitöödest.
 
1998. aastast alates annab Eesti Metallikunstnike Liit välja Ede Kurreli nimelist preemiat.
 
Näituse kuraator: Merike Alber
Näituse kujundaja: Kristi Paap
Kataloogi kujundaja: Maris Lindoja
Täname: Eesti Kultuurkapital, Ülo Kurrel